Enim oli konsuli abi vaja mullu Soomes, kus tuli abistada 53 inimest, Suurbritannias 19, Hispaanias 15, Prantsusmaal 21, Lätis 17, Saksamaal 7, Itaalias, Poolas, Rootsis ja Hollandis 5, Norras ja Venemaal 4, Austraalias 3 inimest, ütles välisministeeriumi pressiesindaja Helen Rits ERR-i uudisteportaalile.

Rits märkis, et kinnipeetute osas ei pruugi statistilised numbrid näidata reaalselt kinnipeetud eestlaste arvu välisriikides, sest välisministeeriumil on andmed ainult nende kinnipeetute kohta, kes on ise palunud konsuli abi või palunud oma arreteerimisest saatkonda teavitada.

Konsulilt on abi palutud kinnipeetute külastamiseks, nende õiguste tagamise jälgimiseks, kinnipeetu probleemide lahendamist, kas tervise või mõnedes muudes küsimustes, kus konsul koostöös kinnipeetu lähedaste ning asukohamaa võimudega püüab tagada kinnipeetu põhiõigusi.

Välisministeeriumi andmetel on veebruari seisuga Ladina-Ameerika riikide vanglates endiselt 39 Eestist pärit inimest, Soomes varieerub see number pidevalt 110-130 vahel.