Euroala rahandusministrid leppisid mullu sügisel kokku, et kannavad kopsaka laenu saanud Kreekale oma eelarvetest üle sama palju raha, kui palju riikide keskpangad Kreeka väärtpaberituru programmi SMP võlakirjadelt teenivad. Kõne all on 555 miljoni euro suurune summa, millest Eesti osa on arvestuslikult ligikaudu 1,4 miljonit eurot.

Keeruline vangerdus

Raha annetatakse Kreekale poliitilise vangerdusega. Eesti Panga möödunud aasta finantstulemused auditeeritakse ja saavad lõpliku kinnituse märtsi lõpuks. Pärast seda avaldab Kreeka võlapaberitelt teenitud tulu suuruse. „Tegemist on valitsuse võetud kohustusega ning keskpanga sõltumatuse printsiibist lähtudes ei saa valitsus võtta keskpangale finantskohustusi,” ütles Eesti Panga avalike suhete juht Viljar Rääsk. „Eesti Panga kasumijaotuse otsuseid teeb panga nõukogu ning nad on sõltumatud oma otsuses.”

Seega eeldab valitsus, et sõltumatust deklareeriv keskpank kannab Kreeka tehingu tulu kasumisse ja maksab omanikutuluna riigikassasse.