Elu olu paranemisega, nii üllatuslik kui see pole, on meie tervist hakanud kõige enam ohustama liigsöömine ja vähene liikumine ehk see, mis varem oli boonus.

Kui olla ettevõtja ja kontoritööline,siis inimene muutub mugavaks ja laisaks. Kui vaadata juhtiva töö tegijat, siis talle tehakse kõik ette ja taha ära. Kellel on raha palgata endale sekretärid, nõuandjad ja töötegijad, autojuht, kes viib autoga ära igale poole trepini, siis on energia kulu minimaalne. Ja kui liialdatakse veel rohke rasvase toidu söömisega, siis me oleme paljudel juhtudel näinud, et juhtivtöötaja ei oska enda vaba aega sisustada, füüsilise tööga ega ka spordiga.

Käib ju vähese liikumisega kaasas luude hõrenemine, luumurrud tekivad lihtsamalt, lihased kõhetuvad, südame ja veresoonte toonus langeb, koordinatsioon jääb viletsaks, immuunsüsteem ehk vastupanu nakkushaigustele väheneb. Ka mälu ja ajutöö halvenevad. Alzheimeri tõbi algab  nooremas eas. Me sööme enam, kui ära kulutame.

Ühe kilogrammi kehakaalu kasvamiseks kulub  umbes 7000 kcal. Päevas on meie organism võimeline omastama kuni 10 000 kcal, mis tähendab, et aastaga 10 -20 kilogrammi raskemaks muutuda pole mingi ime, lisakilod kogunevad märkamatult  kulutamata jäänud energia arvelt. Kehakaal väheneb alles siis, kui kulutame rohkem energiat, kui oleme toidust saanud. Selleks et energiat kulutada, tuleb ennast liigutada.

Ma ise võtan kaalust alla nii, et ma ostan poest vähem toitu ja käin palju jala. Seda soovitaks ma ka uhtivatel tööl olevatele ülemustele, et rannahoojaks saada vormi!