Lapse nimevalikul mängib rolli ka vanemate haritus

Laste nimedevalik on tänapäeval läinud üha rikkamaks. Enam ei piirdu vanemad nime andes vaid eestipäraste nimedega, vaid üritavad üha rohkem rõhuda ka isikupärale ning multikultuursusele.

Teatud hulk vanemaid üritab oma võsukesele nime pannes midagi justkui kriiskavalt edasi öelda. Seda saaks tõlgendada kui meeleheitliku soovi silma paista sellega, mis vanematel endil puudu on. Vaimutoitu saab selline käitumine aga võõrkultuurist ning lihtsast soovist olla teistest parem.  

Kahjuks mõjub see kõik labaselt ning sellest tulenevalt ongi lastele pandud võõrtähti sisaldavaid või välismaiseid nimesid. Näiteks lapsele Shrek, Lucifer või Matrix  või kaksikutele hoopis Sidur ja Pidur nimeks pannes peaksid vanemad ennekõike ikka teadvustama seda, et laps peab kuidagi sellise nimega ka elama.     

Öeldakse küll, et nimi ei riku meest kuid lapse puhul võib see tekitada küsimusi vanemate terves mõistuses. Igasuguste keeruliste ning välimaiste nimede panemine ei tee last rohkem või vähem erilisemaks. Lihtsad ning meeldejäävad nimed on need, mis aitavad paremini hakkama saada. Näiteks Madis, Peeter, Jüri, Mari jne on nimed, mis on püsinud aastasadu.