Terviseamet: kolme kergema aasta järel on meil klassikaline gripihooaeg
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 704,6. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Läänemaal, Tartumaal ja Viljandimaal.
Haigestumus kasvas kõige enam vanemaealiste inimeste hulgas (juurdekasv 58%), teiste vanusrühmade puhul saame rääkida haigestumuse püsimisest stabiilsel tasemel.
Gripitaoliste haigestumiste arv kasvab samuti jätkuvalt, juurdekasv oli 23 protsenti, kuid haigestumise tõus ei olnud seotud ainult gripiviirusest tingitud haigestumiste kasvuga.
Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata endiselt keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumine veidi kasvas, kuid haigestunute arvu juurdekasv on aeglustunud.
Laboratoorse kinnituse said 141 gripiviirust, neist 91 olid A- ja 50 B- gripiviirus.
Kokku on hooaja algusest laboris kinnitatud grippi 539 korral, neist 302 korral on olnud tegu A- ja 237 korral B-gripi juhuga. Hetkel domineerib A-gripiviirus.
Rasked haigusjuhud
Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal hakkas pisut langema jäädes pidama 60 protsendi juures (6.nädal 68%) Samas hakkas kasvama RS-viirusega seotud haigestumiste arv (25%).
E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti, nädal varem 31.
Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 213 patsienti, neist alates jaanuarist 193.
7.nädalal lisandus veel üks surmajuht, gripi tõttu suri 79 aastane mees.
Kuna eelmised kolm aastat olid meil gripihooajad leebemad, siis võib kohati jääda mulje et, sel aastal on tegu millegi erakordsega. Tegelikkuses midagi erakordset ei ole, tegemist on klassikalise gripihooajaga.
