Järjekorra vältimiseks kasutavad inimesed järjest enam tasulist vastuvõttu - kahe aastaga on selliste patsientide hulk tõusnud pea kolmandiku.

Tallinnas kõige pikemad järjekorrad
Uuringu järgi peab 43 protsenti patsientidest eriarsti järjekorras ootama vähemalt kuu aega. 2011. aastal oli selliseid inimesi 39 protsenti ning 2010. aastal 34 protsenti.

Märgatavalt on viimase kolme aastaga kasvanud nende inimeste hulk, kes peavad eriarsti vastuvõttu ootama vähemalt kaks kuud. 2012. aastal oli selliseid inimesi 22 protsenti, 2011. aastal 14 protsenti ning 2010. aastal 11 protsenti.

Kõige pikemalt peavad eriarsti järjekorras ootama Tallinna elanikud. Kesk-Eesti elanikud said aga vastuvõtuaja nädala jooksul pärast registreerimist.

Mittesobiva aja saanud patsientidest kolmandikul tervis selle ootamisaja tõttu halvenes, 57 protsendil ei muutunud ning 5 protsendil hoopis paranes ja pöördumise põhjus kadus (2011. aastal olid need tulemused täpselt samasugused). 67 protsenti patsientidest pääsesid arsti juurde õigeaegselt, 27 protsenti pidid aga ootama vastuvõtu alguse hilinemise tõttu.

19 protsenti valib tasulise vastuvõtu
Uuringust selgus veel, et järjest enam ollakse nõus järjekorra vältimiseks maksma mitmekümmend eurot, et pääseda tasulisele vastuvõtule. Võrreldes eelmise aastaga on nende hulk kasvanud pea kolmandiku. 2012. aastal oli valmis vastuvõtu eest tasuma 19 protsenti patsientidest, aasta varem vaid 7 protsenti.

Perearsti vastuvõtule on aga kergem pääseda - 32 protsenti inimestest sai vastuvõtule samal päeval, 34 protsenti 1-2 päeva jooksul ning 19 protsenti 3-4 päeva jooksul. Viis protsenti inimestest ootab vähemalt viis päeva.

Valdav osa vastanutest (66 protsenti) saab perearstiga ühendust ka telefoni teel, 39 protsenti elanikest soovisid, et perearst võtaks vähemalt ühel päeval nädalas vastu ka pärast kella 18.

Täna tutvustas uuringufirma GfK Custom Research Baltic sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringut "Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2012". Tervishoiukorralduse juures on inimesed enim rahul perearstisüsteemi, arstide hea ja sõbraliku suhtumise, arstiabi kättesaadavuse ning digiretseptiga.

Hinnangud tervishoiukorraldusele on mullusega võrreldes viis protsenti tõusnud, rahul või pigem rahul on 67 protsenti elanikkonnast. Arstiabi kvaliteeti hindas heaks või pigem heaks ligi 80 protsenti elanikest, mis on läbi aastate kõrgeim.

Hinnangud kättesaadavusele olid mõnevõrra madalamad kui hinnangud tervishoiukorraldusele ja arstiabi kvaliteedile – heaks või pigem heaks hindas kättesaadavust 55 protsenti elanikkonnast (2011. aastal oli see 51 protsenti).

GfK Custom Research Baltic küsitles möödunud aastal ajavahemikus 15. november kuni 9. detsember suulise intervjuu vormis 1501 inimest vanuses 15–74 eluaastat.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid