Peep Aru: jälituslubade arv kasvas kasvas eelmisel aastal 668 võrra
Komisjoni esimehe Peep Aru sõnul vajab edasist analüüsi ja arutelu asjaolu, et jälitustegevuse lubade arv kasvas eelmise aastaga võrreldes 668 juhtumi ehk üheksa protsendi võrra, teatas riigikogu pressitalitus.
Aru sõnul kasvas ka telefonide pealtkuulamise lubade arv 18 protsenti ja varjatud jälgimine 15 protsendi võrra. Kohus jättis jälituslubade taotlustest rahuldamata kolm juhtumit ehk 0,3 protsenti määruste koguarvust.
„Komisjon eeldab, et kohus, prokuratuur ja jälitusasutused analüüsivad põhjalikult jälitustegevuseks antud lubade suurenemise põhjusi. Loodan, et kohtute poolel keeldumise üliväike protsent näitab eelkõige luba küsivate asutuste põhjalikku eeltööd, mitte aga nende kergekäelist väljastamist. Inimeste põhiõiguste võimalikult väikeseks riiveks peab lähtuma üldtuntud ja põhiseaduslikkust põhimõttest, mille kohaselt on lubatud kriminaalmenetluses jälitustoimingutega tõendeid koguda siis, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud," rõhutas julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Peep Aru.
Ühe kriminaalasja kohta rohkem jälitamist
„Nende kriminaalasjade hulk, millele anti kohtu ja prokuratuuri poolt jälitustegevuse lubasid, jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Töömahukate menetluste kogus aga kasvatas jälitustegevuse lubade koguarvu. 2012. aastal tehti kriminaalmenetluses kokku 8316 jälitustoimingut. 65 protsenti kõikidest jälitustoimingute lubadest moodustavad kõneeristus ja telefoni numbri omaniku päringud, mis käesoleva aasta alguses jõustunud seadusemuudatuste kohaselt enam jälitustoiminguks ei loeta," nendib Aru.
Aru sõnul jääb jälitamiste seaduslikkusega seotud temaatika järelevalve erikomisjoni üheks töö prioriteediks. Ta loodab, et 2011. aastal seadustatud ja justiitsministeeriumis loomisel olev jälituslubade register annab parema järelvalvevõimaluse kontrollimaks jälituslubade andmist ja jälitustegevusest teavitamist.
Komisjoni esimehe sõnul võtab komisjon teadmiseks, et justiitsministeeriumis on moodustatud kriminaalmenetluse seadustiku analüüsi komisjon, kelle esimesed töö viljad peaks suveks näha olema. „Analüüsi oluliseks lähtekohaks peab saama inimeste põhiõiguste parem kaitsmine. Kaaluma peaks, et sedavõrd suure inimeste põhiõiguste riive üle võiks tulevikus otsustada ainult kohtunik," lisas Aru.
