Ecuadori presidendiks valiti lävepakuküsitluste kohaselt tagasi Correa
Ecuadori presidendiks valiti lävepakuküsitluste kohaselt juba esimeses voorus tagasi praegune riigipea Rafael Correa, kes lootiski saada oma sotsialistlikele vaadetele senist suuremat rahva toetust.
Lävepakuküsitluste tulemused andsid talle umbes 60-protsendilise toetuse, teatab AFP BNS-i vahendusel.
"Me oleme siin selleks, et teid teenida. Mitte midagi pole meie jaoks, vaid kõik on teile - inimestele, kel on õigus vabadusele," ütles Correa presidendipalee rõdult rahvahulgale, kui oli ennast võitjaks kuulutanud.
"Mitte keegi ei suuda revolutsiooni peatada, me teeme ajalugu," lisas Correa, kelle lähedaste liitlaste hulka kuulub ka Venezuela president Hugo Chávez.
Teisest voorust pääsemiseks vajas Correa vähemalt 50 protsendilist toetust või 40 protsenti, kui edastab lähimat rivaali vähemalt kümne punktiga.
Kolme erineva arvamusuuringu tulemuste põhjal peaks 2007. aastal võimule tulnud Correa koguma 48,2 - 61,5 protsendise toetuse ja edestama suurelt oma lähimat vastast, pankur Guillermo Lassot.
Selliste tulemustega võidaks USA-s majandushariduse omandanud Correa valimised esimeses voorus ja jääks veel neljaks aastaks presidendiks. Võidu korral oleks tal lootust saavutada ka kongressienamus.
"Tal on vaja kindlat, usaldusväärset ja kuulekat enamust," ütles politoloog Simón Pachano. "Praegu on tal probleeme, sest tal ei ole parlamendis enamust ja tal tuleb moodustada see liitlastega."
Valimisjaoskonnad avati kohaliku aja järgi kell 7.00 (14.00 Eesti aja järgi) ja suleti 17.00 (Eesti aja järgi südaööl). Julgeoleku eest hoolitses 76 200 sõdurit ja politseinikku, ütles siseministeerium.
Lisaks presidendile valiti asepresident ja ühekojalise kongressi 137 saadikut. Registreeritud valijaid on 11,7 miljonit. Võiduks esimeses voorus peab presidendikandidaat saama kas 50 protsenti kõigist kehtivaks loetud häältest või 40 protsenti, aga nii, et edumaa lähima konkurendiga oleks vähemalt 10 protsenti.
Correa erakonnal Alianza País on praegu parlamendis enim kohti, aga president ütles teisipäeval oma poolehoidjatele, et tal on vaja absoluutset enamust "sotsialistliku revolutsiooni" süvendamiseks.
Vastaskandidaat Lasso, kes oli 1990. aastate majanduskriisi ajal rahandusminister, on püüdnud küll kõigest väest valijaid enda poole meelitada, kuid viimaste küsitluste andmetel hääletab tema poolt vaid 10 protsenti.
Neoliberaalse majanduse kirgliku vastasena on Correa riigistanud suuri ettevõtteid ja meediaorganisatsioone, sundinud naftafirmadele peale uusi lepinguid ja pidanud läbirääkimisi riigivõla üle. Pärast tüli erameediaga keelas ta 2010. aastal valitsuse ministritel opositsioonimeelsete ajalehtedega suhtlemise.
Möödunud aastal ärritas Correa USA-d WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i asüülitaotluse rahuldamisega.
