Seni pole aga õiguskaitseorganid suutnud oma väiteid tõestada. Mitmetest konkreetsetest kaudsetest tõenditest hoolimata pole leitud dokumenti, kus Gysi võtaks endale kohustuse koostööks Ida-Saksa repressiivorganiga. Nüüd heidab Hamburgi prokuratuur Die Linke ridadesse kuuluvale tipppoliitikule ette, et too olevat andnud valetunnistusi. Nimelt on jurist kinnitanud 2011. aastal vande all, et ei ole kunagi teadlikult ega tahtlikult edastanud informatsiooni julgeolekuvõimudele. Prokuratuuri taotlus saksa parlamendile Bundestagile Gysi saadikupuutumatuse tühistamiseks on juba rahuldatud.

Momendil on Die Linke fraktsioonišeff Bundestagis peale suusaõnnetust värskelt opereeritud, seetõttu pole ta võimeline uusi süüdistusi, mille algatajaks on üks pensionil olev kohtunik, isiklikult kommenteerima. Samal ajal kui Gysi erakonnakaaslased on kindlad, et ka seekord on etteheited alusetud, arvavad vastased, et prokuratuuri värske huvi võib poliitikule ohtlikuks muutuda.

20 aastat spekulatsioone

Juba 20 aastat spekuleeritakse Gysi kontaktide üle Stasiga. Julgeolekuorgani arhiivis leiti peatselt peale Saksamaade ühinemist dokumente, mis lubavad oletada, et juhtiv sotsialist ja advokaat on teinud koostööd Saksa DV salapolitseiga. Praegune liidupresident, esimene Stasi arhiivi direktor Joachim Gauck tõi 1995. aastal esile, et “dr Gysi ja julgeolekuministeeriumi XX-osakonna vahel on olnud kontaktid mitmeid aastaid”. Mainitud osakond tegeles poliitiliste vastaste avastamise ja likvideerimisega.

1998 teatas Bundestagi immuniteedikomisjon, et jurist on edastanud andmeid Saksa DV julgeolekuorganitele mitmete erinevate nimede all, mh “Notar”, “Sputnik” ja “Gregor”. Ta olevat pealegi olnud seotud salapolitsei strateegiatega ja võtnud isiklikult osa opositsiooni kuuluvate isikute operatiivsest mõjustamisest. Gysi vastas tollal rasketele süüdistustele: “Kui Stasil ei õnnestunud teha minust informatiivset kaastöötajat (IM), siis pole seda võimalik tagantjärele teha ka Bundestagi komisjonil.” Samuti õnnestus poliikul ennast edukalt kaitsta mitmetel kohtuistungitel süüdistuse vastu, et ta on oma kliente reetnud või nende järel spioneerinud.

Tuntud sotsialist on nüüd uuesti sattunud uurijate fookusesse ühe telekanali NDR saate tõttu, kus 2011. aastal räägiti tema Stasi kontaktidest. Konkreetselt oli tookord küsimus repressiivorgani aktides olevast märkusest, mis puudutas jutuajamist Gysi ja Stasi esindajate vahel veebruaris 1989. Tookord kinnitas poliitik vande all oma süütust: “Ta ei esitanud kunagi oma klientide või teiste isikute kohta teadlikult või tahtlikult Stasile andmeid.” Nimetatud kõnelusest salapolitseiga, olevat tema, tollal DDRi advokaadikolleegiumi esimees, rääkinud juba ise ühes intervjuus poliitilise ajakirja Der Spiegeliga.

Seega ongi nüüd uute uuringute põhiküsimus, kuidas hinnata juriidiliselt seda Gysi jutuajamist Stasiga. Juhul kui kohus peaks vasakpoliitiku seekord tõepoolest süüdi tunnistama, ootab teda kas rahatrahv või isegi kolmeaastane vabadusekaotus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid