Kalev Kallo: minu elektriarve oli 21 protsenti kallim
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo rääkis täna riigikogus, et võrreldes oma kodu detsembri ja jaanuari elektriarveid, oli tema elektriarve sama kulu juures 21 protsenti kallim.
"Kui füüsilise energia kulu oli ühesugune, siis rahakulu oli hoopis midagi muud," tõdes Kallo riigikogu kõnepuldist. "Energia eest tuli maksta 36 protsenti rohkem, võrgutasusid 13 protsenti rohkem ja, ime küll, aga taastuvenergia tasu oli sama summa."
Kallo ütles, et pärast seda, kui kõigile eraldi võetud tõusudele oli ka aktsiis ja lõpuks käibemaks otsa keevitatud, oli tema elektriarve viiendiku võrra kallim eelmisel kuul.
"Ei oska öelda, kas see on iroonia või midagi muud, et selle "kingituse" on meile teinud just IRL-i ehk "Kodukulud alla!" loosungi autorparteid esindav minister," kõneles Kallo.
Kui elektri hinda põhjendavad nii minister Juhan Parts kui peaminister Euroopa Liiduga liitumise lepinguga kokkulepitud elektrituru avanemise nõudega, siis Kallole on täiesti arusaamatu, miks tuleb iga aasta tõsta võrgutasusid ligi 10 protsenti või üle selle.
Põhjendusi kui Vändrast saelaudu
"Mõlema suust tuleb ka siin põhjendusi nagu Vändrast saelaudu, nagu on tavatsenud rahvasuu öelda. Küll on tarvis ehitada avariielektrijaama Kiisale, küll ehitada Estlink 2, seda põhivõrkude osas," kritiseeris opositsioonipoliitik koalitsiooniministreid.
Samas tempos püüab Kallo sõnul püsida ka Eesti Energia jaotusvõrk, uue nimega Elektrilevi. "Siinjuures tahaks küsida, kas riikliku tähtsusega infrastruktuuriprojektide kulutusi peab ilmtingimata tegema tarbija poolt igakuiselt tasutavate võrgutariifide arvel? Kas ei tasuks näiteks Eesti ja Soome vahelise Estlink 2 ühenduse rajamist finantseerida riigieelarve infrastruktuuri investeeringute koosseisust?" küsis Kallo.
"Nüüd äkki selgub, et jaotusvõrk on amortiseerunud, ebakindel ja vajab suuri investeeringuid, et kindlustada tarbijale varustuskindlust, et iga tuuleiiliga vool ära ei läheks. Pidavat olema tarbija enda huvides," aasis Kallo.
Kallo viitas, et viimase kümne aastaga on Eesti Energiast riigieelarvesse võetud dividendide ja maksudena 1,2 miljardit eurot.
"Kus on olnud kogu selle aja teadmine, et jaotusvõrk vajab uuendamist? Miks ei investeeritud kasumit võrkude taastamisse? Miks valitsus iga vaba sendi ettevõttest dividendidena välja pumpas?" küsis Kallo.
"Minister püüdis siin seletada, et seda tuleb teha komponendina tasust ja kasumit peab iga ettevõte saama. Aga kasumit võib ju investeerida põhivarasse. Sellest hiilis ta kõrvale," oli Kallo Juhan Partsi suhtes kriitiline.
Ta viitas, et tänavu kavandatakse üksnes elektriaktsiisiga riigieelarvesse elektritarbijatelt koguda 33 miljonit eurot.
Rahvavaenulik poliitika
"Valitsuse poliitika on olnud pehmelt väljendades oma rahva vaenulik, et mitte öelda vihkajalik oma rahva suhtes," hindas Keskerakonna liige valitsuse tööd ja lisas, et ka Eesti Energia käitumine pole parem.
"Teades, et ettevõtte põhivara jaotusvõrk on amortiseerunud, kistakse dividendideks raha välja. Mõistlik peremees enne investeeriks ja hoiaks tootmisvahendid korras, alles siis mõtleks dividendide peale," kõneles Kallo. "Siinjuures ei taha ma kuidagi öelda, et riik on halb peremees, halvad on ikka rahvaga mittearvestavad ja küündimatud konkreetsed inimesed."
