"Eestis on filmirahvast väga palju," ütles Vikerraadio saates „Reporteritund“ minister Rein Lang, kelle sõnul tal pole tüli kõigi filmitegijatega. "Oleme saanud ühe kummalise pöördumise, aga see pole üldistatult filmirahvas."
27 filmivaldkonna inimest koostasid avaliku pöördumise kultuuriministeeriumile. Üks allakirjutanutest oli Sulev Keedus, kes ütles, et filmitegijate arvamust küll küsitakse, aga ei kuulata. "Meie arvamus ei loe mitte midagi," sõnas Keedus.
Lang lükkas tagasi jutud, et filmirahvast ei ole aruteludesse kaasatud, kuid argumendid on erinevad ja ka majanduslikud huvid – tootja huvid ei pruugi kattuda režissööri huvidega või ka vastupidi. "Need, kes jäid oma argumentidega vähemusse, üritavad nüüd avalikus inforuumis oma ideid tutvustada."
Kogu filmielu korraldamine käib läbi ühe sihtasutuse, kuhu minister nimetas ka uue nõukogu. Langi sõnul jäid seitsmeliikmelisest nõukogust välja need inimesed, kes esindavad seal äriühinguid, milles nad ise on omanikud või juhid. „Kasusaajad ise ei peaks osalema otsuste langetamisel,“ lausus Lang.
„Seda, et Eesti film on alarahastatud, seda ma tunnistan,“ ütles Lang, kelle sõnul ei ole mõtet raha juurde kallata sinna, kus seda ebaefektiivselt kulutatakse. „On olemas seadused ja reeglid, mida tuleb täita. Need asjad peavad paistma läbi kõigi jaoks. Ministeeriumi huvi on saada Eesti filmi instituut toimima nii kiiresti kui võimalik.“
Lang ei näe tüli ka nukuteatriga
„Kindlasti ei tülitse ministeerium Nukuteatri kollektiiviga,“ ütles Lang tüli kohta Nukuteatriga. „Meie eesmärk on, et teater tegutseks jätkusuutlikult.“
Lang möönis, et nõukogu liikmetega on probleeme, esiteks piiravad seadused nõukogu liikmete määramist. Teiseks ütles ta, et kui ministeerium saadab oma ametniku ühe teatri nõukokku ja teise ei saada, siis võib ju öelda, et ministeerium tegutseb ühe teatri huvides.
Langi sõnul nimetas ta Nukuteatri nõukogu ametisse sellisena nagu teatrijuht seda soovis. Kui tekkis skandaal autoriõiguse üle ja üks nõukogu liige ütles, et kõik on korras, tuli ta Langi sõnul välja vahetada. „Nõukogu ei saa oma vastutusest kõrvale viilida,“ sõnas Lang.
28. augustil valmib audit teatri majandustegevuse kohta.
Raamaturahva probleem paberraamatute pärast
„Mina ei ole kuskil öelnud midagi raamatute käibemaksu kohta,“ kinnitas Lang. „Kultuuriminister ei tee ettepanekut raamatute käibemaksu tõstmise kohta ja sellega võiks sellele teemale panna punkti.“
Langi sõnul on lühinägelik jätkata rahvaraamatukogude toetamist samadel alustel nagu seni, tema sõnul ei tähenda seda see, et riik peaks raamatuid ostma konkreetsesse raamatukokku. Tema sõnul on see kohaliku omavalitsuse ülesanne. Riik aga hoolitseb näiteks raamatukogude infotehnoloogia eest.
Lang on arvamusel, et e-raamatu võidukäik saab olema väga kiire. Eesti tüvitekstide viimine kirjutajalt lugejani peab ministri sõnul olema võimalikult kiire, mugav ja odav. Selleks sobib tema sõnul hästi e-raamat, samas on raamatute trükkimine tema sõnul eilne päev. See on kohalike omavalitsuse küsimus, milliseid raamatuid ja kas ta raamatukogudele ostab.
See, et paberraamatute ostmist ei toetata enam, on Langi sõnul pikk protsess ja ei toimu üleöö. Ta pakkus perspektiiviks viit aastat.
