Eesti Energia: üldteenuse kõrgem hind on matemaatiline paratamatus

Elektrilepingutest ootuspäraselt kallima üldteenuse kõrgema hinna põhjuseks on erinevad tarbimismahud, millele klienditeeninduskulud jagunevad, selgitas Eesti Energia.

Eesti Energia elektrimüügi juhi Karla Agana sõnul ei ole mõtet üldteenuse pakkujaid kahtlustada liigses ahnuses, sest üldteenuse kõrgem hind tuleneb tegelikult lihtsast arvutusest.

"Asi on selles, et näiteks Elektrilevi võrgus olevad üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit kui elektrilepinguid sõlminud kliendid. Kuna müügimarginaal koosneb peamiselt teeninduskulust, mis on kliendipõhine, siis suurema tarbimiskogusega kliendisegmendile jaotatud teeninduskulu tähendab väiksemat müügimarginaali," selgitas Agan.

Agana sõnul tähendab üldteenuse klientide jaoks see aga vastupidist – kuna üldteenuse kliendid tarbivad üle kahe korra vähem elektrit, siis teeninduskulu selle koguse peale jagades on müügimarginaal vastavalt kõrgem.

Eesti Energia kinnitas, et pakutava üldteenuse hind on rangelt kulupõhine ja põhjendatud. "Kui konkurentsiamet tahab selles veenduda, siis me oleme neid igati valmis abistama. Ilma numbrite taha vaatamata on aga igasugused hinnangud meelevaldsed," lisas Agan.

Erinevate üldteenuse pakkujate üldteenuse hinna teeb erinevaks see, et üldteenuse klientide tarbimismaht ja kulud on igal üldteenuse pakkujal erinevad.

Karla Agan tõi näiteks, et Eesti Energial on oluliselt laiem klienditeeninduskanalite võrk kui teistel üldteenuse müüjatel.

"Samuti on Eesti Energial maakondlikud bürood ja infosüsteemid peavad vastu pidama kümneid kordi suurematele koormustele," lisas ta. "Ka arveldusprotsessis ja võlahalduses tuleb meil katta märksa suuremaid finantsriske. Kõik see muudab paraku meie teenindusvõrgu ülalhoidmise kulu kallimaks kui mõnel teisel müüjal."

Agana sõnul on oluline mõista, et 0,72-sendine müügimarginaal ei võrdu kasumimarginaaliga. "Kuna elektrituru avanemine on klientide rahakotile niigi olulist mõju avaldanud, on kasumimarginaal minimaalne, üldteenuse lõplikust kWh hinnast umbes 3-4%," ütles ta.

Eesti Energia teatel on oluline on meeles pidada, et üldteenus ei ole kohustuslik mitte ühelegi kliendile. Elektrileping jääb alati soodsaimaks viisiks elektriturul elektrit osta.