Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 636. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida- ja Lääne- Virumaal, Jõgeva-, Rapla-, Võru- ja Läänemaal, teatas terviseamet.

Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata veel keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumus on tõusutrendil, kuid juurdekasv on aeglustunud.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 20 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 93 patsienti, neist 29 vanusrühmas 0-4, 20 patsienti vanusrühmas 5-14; 30-vanusrühmas 15- 64 ning 14 -vanemaealiste vanusrühmas.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Pärnu haigla andmetel.

Kahe haigla andmetel vajas alates novembrist gripi tõttu intensiivravi kokku 12 inimest vanuses 1 – 84 eluaastat, neist riskirühmadesse kuulusid 10 inimest. Peamiseks riskiteguriks olid südame-veresoonkonnahaigused.

Andmed intensiivravi vajanud inimeste vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et nad ei olnud vaktsineeritud. Eeldada võib, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata.

Terviseametile teadaolevatel andmetel suri jaanuaris gripi tõttu kaks inimest vanuses 53 ja 68 eluaastat. Mõlemad kuulusid riskirühma.

Gripp on raske ja tõsine haigus. Seepärast soovitab terviseamet gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu tasakuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.