Abilinnapea: oleme aastaid osutanud laste psühhiaatrilise tugisüsteemi vajalikkusele
Tallinna abilinnpea Merike Martinson ütles vastukajas tänasele Eesti Päevalehe artiklile "Lastekodulapsed on jäänud ilma psühholoogilise esmase abita", et linn on küll aastaid soovinud lapsi psühholoogiliselt toetavat võrgustikku luua, ent valitsus on abilinnapea väitel seda blokeerinud.
"Oleme järjekindlalt üritanud selgeks teha, et pidevalt suureneb psühhiaatrilist ja psühholoogilist abi vajavate laste arv, arendamist vajab väikelaste psühhiaatria, puuduvad piisavad võimalused tegelda kaksikdiagnoosiga lastega; et vajadus keskuse järele, kus on ühendatud psühhiaatriline ravi ulatusliku psühholoogilise ja psühhiaatrilise nõustamisega ja tagataks laiaulatuslik ambulatoorne abi muutub üha teravamaks, kuid tulemusteta," ütles Martinson.
Abilinnapea toob välja, et valitsuskomisjon on kahel korral otsustanud jätta rahastuseta keskuse loomise, kuigi kõik vajalikud ettevalmistused selleks on olnud olemas juba aastast 2004. Keskus haaraks oma tegevusega kogu Põhja-Eesti regiooni, olles ühtlasi metoodiliseks keskuseks kogu Eestile.
"Pean kahjuks märkima, et kuigi Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitamine Norra riigi rahastusel on lõpuks otsustatud, tuleb ikka veel tegelda bürokraatlike nõuete täitmisega, mis lükkab veel edasi ehituse algust, kaotades taas väärtuslikku aega. Erinevalt sotsiaalministeeriumi peaspetsialistist, kelle sõnul vajab laste vaimse tervise eest hoolitsemine oluliselt suuremat tähelepanu, kinnitan ma lastearstina, et see probleem peaks olema keskpunktis ja vajab kiiret lahendamist," lisas Martinson.
Eesti Päevaleht kirjutas täna, et professionaalide järele on lastekodudel suur vajadus, aga nende palkamiseks pole raha.
"Lastepsühhiaatreid lihtsalt ei ole – ei saa löögile. Tutvuste kaudu otsin kohti, kuhu lapsega minna,” ütles Narva lastekodu juhataja Mare Välja kommenteerides väikelapse olukorda, kes vajaks psühhiaatrilist abi. „Loodan, et ehk õnnestub saada aeg Viljandisse,” nentis ta. „Sellel lapsel on sügav psüühikahäire. Tema käitumine on nii teda ennast kui ka teisi ohustav.”
Kui ka kõige tõsisematel juhtudel on nii raske abi saada, siis kuidas on lugu ennetusega ja mismoodi on korraldatud elementaarne psühholoogiline abi? Selgub, et lastekodud ei saa endale lubada isegi elementaarset.
