„Tartu rahuleping andis meie riiklusele kindla aluse ning toonastele Eesti diplomaatidele vajaliku õigusliku raami rahvusvahelisel areenil tegutsema asumiseks,“ ütles Paet.

Samas on Paeti sõnul Tartu rahulepingust rääkides lisaks ajaloolisele aspektile oluline käsitleda ka rahvusvaheliste lepingute rolli nüüdisaegses diplomaatias. „Rahvusvahelised lepingud – alustades diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist kuni praeguste Euroopa Liidu finantskokkulepeteni – mõjutavad väga tuntavalt rahvusvahelist poliitikat,“ märkis ta välisministeeriumi pressitalituse teatel.

Ka Eesti diplomaadid, kelle töö on rahvusvaheliste suhete edendamine nii kahe- kui mitmepoolses suhtluses, puutuvad igapäevaselt kokku rahvusvaheliste lepingute temaatikaga. „Eestil on sõlmitud sadu rahvusvahelisi lepinguid. Eelmisel aastal sõlmiti näiteks erinevate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega üle 20 lepingu,“ ütles Paet.

Eile toimus välisministeeriumis Tartu rahu 93. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise õiguse seminar, mille korraldas välisministeerium koostöös Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudiga. Seminaril tegi välisministeeriumi asekantsler Lauri Bambus tagasivaate Eesti välisteenistusele, professor Per Bergling Rootsi välisministeeriumist kõneles teemal „Välislepingud ja ajahammas“ ning Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudist Tanel Kerikmäe ja Katrin Nyman-Metcalf kõnelesid rahvusvahelise lepingute õiguse arengutest.