Perearst: praegu on alles haiguspuhangu algus

Linnamõisa perearstikeskuse perearst Eret Jaanson tõdes, et koridor on patsiente täis, kuid see on tema sõnul alles iga-aastase täiesti tavalise ülemiste hingamisteede haigusepuhangu algus. See, kas puhkeb epideemia, sõltub sellest, kuidas inimesed käituvad ja kui paljud on meie hulgas vaktsineerituid.

Jaansoni sõnul hooajalisuse vastu ei saa ja igal aastal on kas enne või pärast jõule ülemiste hingamisteede haiguste aeg. Otseselt seda vältida ilmselt ei õnnestu, aga vaktsineerimisega saab vältida grippi haigestumist.

"Täna on kahjuks näha, et tihti kiputakse minema ka väga halva enesetundega tööle," sõnas Jaanson. Ta soovitas haiguspuhangu ajal väikelastega mitte käia nii palju avalikes kohtades, näiteks tõi ta kaubanduskeskused. Samuti ei soovita perearst võtta lasteaeda lapsele järgele minnes kaasa nooremaid õdesid või vendi.

Pese käsi ja köhi õigesti

"Peseme käsi, käige palju värskes õhus, kuid kui haigestute, siis tuleb köhida mitte pihku, vaid küünarvarde ning olla oleme kodus," soovitas perearst. "Peame lugu iseendast ja teistest. Gripisarnastel haigustel ei ole tegelikult ravimit, vaid ravitakse sümptomeid. Meil on vaja juua palju vedelikku, higistada, köhida ja nuusata, et sekreedid välja saada."

Gripi perekonna haigused algavad Jaansoni sõnul järsku kõrge palavikuga, kuiva valuliku köhaga, pea-, lihase- ja liigesvaluga. "Esiteks anname rahu kehale ja joome palju vedelikku," õpetas Jaanson. "Kui pea valutab ja paha on olla, siis võib võtta enesetunde parandamiseks paratsetamooli."

Jaansoni sõnul jõuavad gripiperekonna viirused esmalt kurku ja hingetorusse, nohu võib üldse tulla haiguse kolmandal-neljandal päeval. "Meil võib olla väga hea immuunsussüsteem, aga kergesti kehasssetungiva viiruse eest ei jõua ta meid kaitsta," tõdes perearst.

Viiruseid on tema sõnul tuhandeid ja see, kui inimene sügisel juba põdes mõnda neist, ei anna talle kaitset uue viiruse eest. "Järgmisena võib tulla ükskõik milline viirus," sõnas Jaanson. Probleemiks võib tema sõnul kujuneda ka see, kui immuunsüsteem pole pärast eelmist haigust jõudnud taastuda.

Võtmeküsimus viirusest tervenemisel on vedeliku tarbimine. Ettevaatlik vedeliku tarbimisega tuleb olla südamepuudulikkuse korral.

Surmajuhtumid, mida Eestis õnneks perearstile teadaolevalt veel esinenud ei ole, tekivad väga sageli gripi puhul just siis, kui viirus on keha vedeliku tasakaalu häirinud. "Mida vähem sa jood, seda halvem sul on," sõnas Jaanson. "Mida rohkem sa jood, seda rohkem haigustekitajaid ja toksiine välja loputatakse ja tervenemise protsess kiireneb."

Tuleb palju vedelikku tarbida

Gripi ja gripisarnaste viiruste puhul on tema sõnul vedeliku joomine eriti oluline haiguse esimestel päevadel. "See on nagu närtsinud lillega, kui õigel ajal juua anda, siis ta tärkab ellu kiiremini tagasi," võrdles arst.

Arst soovitas juua taimeteed, jõhvikamahla, tegelikult sobivad ükskõik millised meelepärased mittealkohoolsed joogid, oluline on vastavalt vanusele ja tervislikule seisundile kogus, noor terve inimene võiks tarbida 3-4 liitrit vedelikku ööpäevas.

Väga hea rögalahtistava toimega ja ka hea maitsega on näiteks paiselehetee. Seejuures ei pea teed jooma kuumalt. "Kui on kuiv köha, selle peab lahti saama," sõnas ta. "Ka näiteks ACC vajab väga palju vedelikku, sest muidu ta ei tööta, pigem kasutada taimse päritoluga rögalahtisteid. Kui inimene ei söö esimesel haigusepäeval, ei juhtu temaga midagi, aga vedeliku mittetarbimine võib olla elule ohtlik."

Kui päris grippi haigestub alla kuuekuune laps, siis tema võib vajada haiglaravi oma immuunsüsteemi reageerimise omapära tõttu ning vedelikuvaegus võib kujutada ohtu elule selles vanuses, tuletas arst meelde imikute vanemetele.

Grippi haigestumine on käesoleva aasta algusest alates pidevalt kasvanud. Terviseameti andmetel vajas kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu möödunud nädalal arstiabi 6053 inimest.