Koolijuht Hendrik Agur: õpetaja ei tohi õpilast füüsiliselt karistada isegi eriolukorras
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul lasub Tõstamaa koolikiusamise sarnaste juhtumite puhul vastutus ennekõike koolijuhil ning ta leiab, et õpetaja peab suutma alati olukorda hallata ilma vastuvägivalda kasutamata.
"Kokkuvõttes vastutab ikka koolijuht. Kui koolijuht ei tea, adu või küündi mõistma olukorda, peaks mõistma toimuvat koolipidaja. Paraku ei kipu väikestes kohtades jätkuma kompententsi ei siin ega seal. Nagu öeldud, algavad need asjad kooli väärtustest, millest peaks kinni pidama üks kool oma õpetajate ja õpilastega," ütles Agur Delfile.
Agur lisas, et õpetaja peab ennekõike ennast kehtestama oma isiksusega ja sellise olukorrani, et õpetaja ei halda situatsiooni klassis ja ei saa hakkama, ei tohiks üldse lasta asjadel minnagi. Samas tuleks aga koolijuhi sõnul välistada igasugune vägivald õpetaja poolt. "Õpetaja ei tohi last füüsiliselt karistada. Kõik peab jääma mittefüüsilise kontakti tasandile, ka eriolukorras. Õpetaja peab haldama olukorda. Vastasel juhul ta lihtsalt ei sobi õpetajaks," leidis Agur.
Õpetaja kiusamiseni viivad mitmed aspektid
Koolijuhi arvates peituvad põhjused ja vead, miks sai üldse tekkida õpilaste poolt õpetaja vastu teostatud vaimse ja füüsilise vägivalla juhtum, varasemas ajas mitmel tasandil.
Esiteks võib koolijuhi sõnul järeldada, et õpilaste kodust saadud väärtushinnangud ei vasta ühiskonna poolt eeldatavatele normidele ning lapsed ei ole saanud vajalikku kodust kasvatust.
"Teine aspekt on õpilaste varasem koolitee. Ja see viitab varasemale haridus- ja käitumiskogemusele ning põhihariduse kvaliteedile alates esimestest klassidest, kus õpilastel peaksid tekkima õpiharjumused, õiged käitumuslikud hoiakud ja väärtushinnangud kooli, kaaslaste ja õpetajatate suhtes. Tundub, et see tasand nende noorte kohapealt oli olematu, sest 13-17-aastaste noorte niivõrd jõhker ja lugupidamatu käitumine ainuüksi vanema inimese, sealjuures õpetajaga, kinnitas seda," ütles Agur Delfile.
Kolmas aspekt on koolijuhi sõnul aga seotud õpetaja isiksusega. Agur toob välja, et õpetaja on eelkõige inimene ja isiksus, seejärel ainetundja-õpetaja.
"Need inimesed, see tähendab kool ja koolijuht, peavad olema need, kes suudavad hinnata, milline inimene sobib antud koolikeskkonda ja kas ning kuidas selles keskkonnas hakkama saab. Pahatihti ongi väiksemates maakohtades surnud ring - ühest küljest on õpetajale vaja tunnikoormust, et ta oma teenistuse välja teeniks ja teisalt on vaja kedagi, kes klassi ees seisaks ja tunni ära annaks. Aga kokkuvõttes peavad lapsed saama parima arengukeskkonna ja kompromisse ei tohi teha," leiab Agur.
Lahendus on koolijuhtides
Mida aga teha, et Tõstamaal toimunud mõnitamisakte enam ei juhtuks? Aguri sõnul peitub lahendus koolijuhtides, kes peavad olema võimekad, hea empaatiavõimega ning väga pühendunud inimesed, kes orienteeruvad tänapäeva haridusele ja koolikorraldusele esitatavatest nõuetest.
"Koolijuhid peavad ausalt ja suure vastutustundega tagama pädeva ja tasemel personali. See on koolijuhi ülesanne. Tänaseid lapsevanemaid on kasvatanud täpselt seesama koolisüsteem, vaid üks põlvkond varem. Nende väärtushinnangud on saadud ka sealtsamast koolis. Kahjuks on vanemaid, kelle oma kasvatus on jäänud vajaka, nüüd kandub see edasi lastele. See ring on osaliselt paratamatu. Täiskasvanud vanemaid me ümber ei kasvata, nende aeg on läinud. Seda tugevam ja pädevam peab olema kool ja haridussüsteem, kes võtab enda õlule nende vanemate kohustused laste kasvatamisel, kes ise ei ole selleks võimelised," leiab Agur.
