Eesti koristaja tegi Soomes 20-tunniseid tööpäevi
Mänd läks Eestist Soome koristajaks 2011. aasta kevadel. Koristusfirma eestlasest juht majutas Männi koos teiste naistega oma ettevõtte kontorisse Espoos, kus ta isegi elas. Üüri võttis ta sularahas, kirjutab Soome rahvusringhäälingu YLE internetiportaal.
Firmajuht keelas koristajatel elamistingimustest kellelegi rääkida. Ka millestki muust ei tohtinud rääkida.
Mänd koristas Espoo koole, lasteaedu ja muid asutusi.
„Tööpäevad kestsid 3-21 tundi. Tegime täpselt nii palju tööd kui seda oli,“ ütles Mänd.
Söögi- või kohvipausideks ei olnud aega. Tööd tehti enamasti kogu ärkveloleku aja jooksul.
„See oli enamasti nii, et pikkade päevade järel mindi magama ja siis jälle hommikul kuueks tööle,“ rääkis Mänd.
„Kui me olime seal kontoris, küsis ülemus imestades, et mis teil viga on, et te nii kehvad välja näete. Kui me ütlesime, et oleme väsinud, imestas ta, et kuidas see võimalik on, te pole isegi korralikult tööd teinud.“
Ülemus ütles, et tööd tuleb nii palju teha sellepärast, et tal on raha vaja, sest ta tahab korteri osta.
„Ma tegin 41 päeva tööd, siis sain ühe vaba päeva,“ kirjeldas Mänd oma töötsüklit.
Ülemus ei maksnud ületundide ning õhtuse ja nädalalõpul töötamise eest lisatasu. Männi sõnul ta samas teadis, et seda peaks maksma.
„Ma olin ise ainult kolm kuud seal tööl, aga üks kuu oli selline, et töötasin 262 tundi. Ületunde tuli 153, mille eest ta mulle ei maksnud. Teised naised olid seal pikemalt tööl, seitse või kaheksa kuud või aasta. Raske öelda, kui palju neil siis kogunes maksmata palka,“ rääkis Mänd.
Nüüd kavatseb Mänd saamata jäänud raha advokaadi abiga endiselt tööandjalt kätte saada. Firma on samas nime vahetanud. See tegutseb aga Männi teada endiselt eesti, vene ja Aafrika päritolu töötajate najal.
Mänd töötab nüüd Helsingi linna palgal koristajana. Tööasjadega on kõik korras.
Soome teenindustöötajate ametiühingu teatel on tööalane ärakasutamine koristajate puhul lisandunud ja see on muutunud varasemast räigemaks. Ametiühing saab selle kohta üha rohkem teateid.
„Esimesena puutume me kokku lubatust väiksemate palkadega ja kui seda hakatakse uurima, leidub ka laiemalt tööalast ärakasutamist,“ ütles ametiühingu esimene aseesimees Jaana Ylitalo. „Siis hakkab politsei uurima, kas seal leidub kriminaalseaduse täpsemaid paragrahve.“
„Sõltuvussuhted tööandjaga tekivad just madala palga ja tööaja tõttu,“ rääkis Ylitalo. „Tööl ollakse 12-16 tundi ööpäevas, vabu päevi ja puhkusi ei ole. Töötegemise eest saab elada töökohal või tööandja organiseeritud korteris, kus elab mitmeid isikuid. Elamise eest nõutakse üüri, milleks võidakse sisse kasseerida kogu selle väikesepalgalise töötaja palk. Ka on ära võetud passe, võetud arvelt ära raha, igasuguseid asju on ette tulnud.“
