Riigil kulub mittetöötavatele ja -õppivatele noortele ligi 238 miljonit eurot aastas

Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET) tööturul mitteosalemisest põhjustatud aastane kogukulu võib Eestis olla ligikaudu 238 miljonit eurot, mis moodustab 1,5 protsenti SKT-st.

"Lihtsaid, valmis lahendusi nende noorte probleemidele ei ole," tõdes Praxise noorteseire projektijuht Katrin Pihor. "Nii nagu iga NEET-noorel on oma eriline lugu, on ka pakutavad lahendusteed väga mitmekihilised ja eripalgelised."

"Nende noorte endi hinnangul oleks vaja rohkem arvestada noorte endi vajaduste ja võimetega, pakkuda rohkem paindlikke lahendusi, kombineerides erinevaid meetmeid," rääkis üks NEET-noori puudutava poliitikaülevaate autoritest Kairi Kasearu.

Tema sõnul hindavad noored kõrgelt tööpraktikat kui võimalust siseneda paremini tööturule.

Tõhusaid lahendusi nende noorte probleemidele otsitakse kogu Euroopas. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutine uurimus toob edukate näidetena esile hariduse katkemise kombineerimist töötamist toetavate meetmetega, tööharjutuste ja tööpraktika korraldamist, karjäärinõustamist.

"Rohkem tähelepanu tuleks pöörata noortele, kes on heitunud, töö otsimisest või õpingute jätkamise mõttest loobunud. Need noored ei jõua sageli pakutava abini. Nii saavad Töötukassa poolt pakutavatest meetmetest suuremat kasu need NEET-noored, kes ise on aktiivsed võimaluste otsimisel ning näitavad üles suuremat initsiatiivi," lisas Kasearu.

Tänasel Noorteseire mõttehommikul arutlesid noorsootöötajad, omavalitsuste esindajad ja ametnikud, kuidas tõhusamalt aidata mittetöötavaid ja mitteõppivaid ehk NEET-noori tagasi kooli- ja tööellu.

Arutelul kerkisid läbivate märksõnadena üles ohumärgid nagu õpiraskused, probleemsed suhted õpetajate või kaaslastega, kodune olukord ja suhted vanematega varane märkamine ja vajadusel sekkumine, koostöö ja paindlikkus noortega tegelevate spetsialistide vahel.