Eesti Energia on aga riigile kuuluv äriühing, mis täidab ka avalikke ülesandeid, sest ta peab tagama Eesti elanikkonna energiaga varustatuse. Seega on investeeringud uutesse põlevkivikateldesse Ida-Virumaal Ansipi sõnul kahtlemata vajalikud.

Ansip ja Rainer Vakra olid eri meelt, mida Ida-Virumaale ikkagi ehitatakse. Ansip rääkis, et hetkel on olemas leping ühe põlevkivikatla ehitamiseks ja teise katla ehitamise optsioon on olemas ja ehitaja on valmis optsiooni ühe aasta võrra pikendama. Vakra omakorda teatas, et pidas Lembit Kaljuveega nõu ning nende kahe teada on esimeses plokis kaks katelt ja teises plokis kaks katelt ja praegu ehitatakse esimese ploki kaht katelt ning olemas on optsioon ehitada teine plokk veel kahe katlaga.

Ansip eitas ka teravalt, et valitsus oleks juba langetanud otsuse viia Eesti Energia majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi haldusalast rahandusminister Jürgen Ligi haldusalasse. Ligi ise lausus esmaspäevases Eesti Päevalehes, et otsus Eesti Energia kohta tuleb ära teha 1. märtsiks.

Ansipilt uuriti ka, kas ta on rahul Partsi tööga. „Ma ei ole iseenda tegevusega 100 protsenti rahul ja ei ole ma ka ühegi ministri tegevusega 100 protsenti rahul. Alati võiks rohkem pingutada, alati võiks olla tulemuslikum, kuid minu rahulolematus ei ole kindlasti kuskil sealmaal, kus peaks rääkima mõne ministri ametist lahkumisest,“ vastas Ansip.

Ansip ei kiirustanud ka Eesti Energia USA projekti maha kandma. „Kui meil on olemas know how, kui meil on olemas teadmised ühes kindlas, kitsas valdkonnas, siis me peaksime üritama neid teadmisi ka maailmaturul realiseerida. Praegu on ilmselgelt vara rääkida Utah' projekti kahjumist või kasumist, projekt lihtsalt pole selles staadiumis,“ ütles peaminister.

Esimene mõõtmisaeg hinnangute andmiseks saabub tema sõnul aastal 2016. „Aga see kasu-kahju mõõtmine praegusel hetkel on küll selline, nagu ma seda olen juba esitanud: võimalik maksimaalne kahju 100 miljonit dollarit, võimalik maksimaalne kasu 2,6 miljardit dollarit,“ ütles Ansip.