Kiirabiarst käskis kõrge palavikuga naisel kutsung tühistada
Eelmise nädala alguses haigeks jäänud Liisil tõusis mitu õhtut järjest kõrge palavik, reede õhtul tõusis see 40 kraadi juurde ja Tallinnast 20 kilomeetri kaugusel elav naine soovis kiirabilt nõu küsida.
Häirekeskus otsustas saata naisele kiirabi, kes aga omakorda pidas mõistlikuks Liisile helistada ja kutsung tühistada lasta, sest oli teada, et palavikku alandavat rohtu ta imetava emana võtta ei soovi. Liis usub aga, et kiirabitöötaja lasi kutsungi tühistada peamiselt seetõttu, et naine elab linnast väljas.
Liis jäi haigeks möödunud nädala alguses ning koju neljapäeval. „Reede õhtul hakkas palavik järjest tõusma: magasin ja ärkasin kella kuue ajal selle peale, et värisesin üleni ja ei suutnud järele jätta. Mul pole elu sees nii külm olnud,“ kirjeldas Liis, kes mõõtes sai tulemuseks 39,9-kraadise palaviku.
„Kuna mul pole kunagi nii kõrge palavik olnud ja ma olin väga mures, sest ma olen toitev ema ja kui minuga midagi juhtub, siis on ka laps rivist väljas, siis ma helistasin kiirabisse,“ rääkis Liis, kes lootis esmalt lihtsalt nõu küsida. Dispetšer aga arvas, et kohale peaks sõitma siiski kiirabi.
„Saatsin abikaasa kiirabile väravat lahti tegema ja sel ajal jõudis mulle helistada keegi mees, kes ennast rohkem ei tutvustanud, kui et ta on kiirabist, ja küsis, kas ma tegin selle kõne ja mis viga on. Ma seletasin, milles asi, mispeale ta ütles, et meil pole mingeid imerohte, te peate helistama sinna tagasi ja tühistama oma kõne ära. Ma olin šokis ega osanud muud öelda, kui et hea küll.“
Meil pole mingeid imerohte
Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabiosakonna juhataja dr Jelena Tšislova ütles Delfile, et reeglina kiirabibrigaad patsiendiga ise ühendust ei võta ning oli tegu olukorrast tingitud erandiga.
„Häirekeskuselt tulnud info kohaselt oli tegemist kõrges palavikus haigega, kes imetava emana mingil juhul palavikualandajat võtta ei soovinud. Seetõttu soovis juba üheksa minutit patsiendi poole teel olnud kiirabibrigaadi juht olukorda täpsustada, vajadusel nõu anda ning soovitada valvegünekoloogiga konsulteerida, et imetavale emale parimat alternatiivset ravi pakkuda.“
„Brigaadijuhi sõnul möödus vestlus rahulikult ja mõistvas õhkkonnas, vestluse tulemusena soovitas brigaadijuht patsiendil väljakutse läbi häirekeskuse tühistada,“ rääkis Tšislova, milline oli kõne kiirabitöötaja silme läbi, „ning häirekeskus saatis kohe sama brigaadi järgmise abivajaja juurde.“
Noor ema helistaski uuesti kiirabisse ja rääkis, kuidas tal kõne tühistada kästi. „See naine oli ka väga üllatunud. Selleks hetkeks ma olin muidugi endast üsna väljas ja ütlesin, et vahet pole, tühistage ära, küll ma saan ise hakkama ja panin toru ära – ma ei näinud enam mõtet,“ sõnas Liis.
„Naljakas on see, et esmaspäeva hommikul oli „Terevisioonis“ just räägitud palavikust ja spetsialist ütles, et kui on 40 või üle, siis tuleb kindlasti kiirabi kutsuda.“
Kas te ei tühistand ära, või?
„Siis helistas see meesterahvas tagasi ja küsis, kas te ei tühistand ära, või? Ütlesin talle ka, veel väga viisakalt, et mulle aitab sellest jamast, ma ühe korra juba helistasin, ma ei hakka enam kuhugi helistama, mul on tõesti väga paha olla, minge kuu peale,“ meenutas Liis.
Peagi helistas uuesti tagasi dispetšer, kes teatas, et leidis teise arsti, kes on nõus välja tulema. „Ma ütlesin, et ei ole mõtet enam, et ma olen piisavalt endast välja aetud ja laps läheb kohe magama, et enam pole sobilik aeg, kell hakkas siis kaheksa saama. Selle peale öeldi mulle, et abikaasa paneb lapse magama, et saab ikka tulla kiirabi.“
Liis rõhutas veel, et kui kogu asi piirdub paratsetamooli võtmise käsuga, siis pole sellel mõtet, sest ta on imetav ema ja paratsetamooli ei võta. Dispetšer jäi aga endale kindlaks ja ütles, et kiirabiarst tuleb. Kogu situatsioon oli üsna jaburad pöörded võtnud, kuid naisel polnud enam jaksu vaielda.
„Häirekeskuse päästekorraldaja hindas pärast abikutsuja tehtud väljakutse tühistamist olukorda uuesti (vastavalt häirekeskuse reeglistikule) ja konsulteeris lisaks ka valvearstiga. Seejärel otsustas päästekorraldaja kiirabi uuesti välja saata,“ ütles Delfile häirekeskuse kommunikatsioonijuht Meelika Hirmo.
Liisi sõnul jõudis teine regionaalhaigla kiirabibrigaad kohale umbes pool tundi hiljem. Mõõdeti vererõhku ja palavikku, mis oli vahepeal tõusnud 40,1 kraadini. Seejärel andis naise üle vaadanud kiirabiarst käsu võtta... paratsetamooli.
„Kuna patsient keeldus kõrget palavikku alandavast tabletist ja süstist, siis soovitas teine brigaad patsiendil pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, kuna kiirabibrigaadid koha peal antibiootikumide ega ka muude ravimite retsepte välja ei kirjuta,“ sõnas Tšislova.
Enam endale kiirabi ei kutsu
„Nüüd ma olen terve, aga mitte tänu Eesti tervishoiule. See oli üllatus nii mulle kui abikaasale. Ma olen viis aastat viibinud välismaal töötades ja tulin rõõmuga tagasi ja olen alati arvanud, et Eesti on kõige parem koht, kus elada, aga nüüd ma pole päris kindel. Nii kaua on, kui sul pole vaja abi,“ on Liis pettunud.
„See tõesti oli väga ebameeldiv kogemus ja ma tahtsin kuhugi kirjutada ja nõuda oma sotsmaks või vähemalt pool sellest tagasi, sest ma üldjuhul ei käi arsti juures ja pooldan looduslikumaid vahendeid enda ravimiseks ja nii kaua, kui need aitavad, siis ma arsti juurde ei lähe,“ rääkis ta.
„Enam mina endale kiirabi ei kutsu. See oli elus esimest korda ja ma arvan, et ka viimast korda,“ lausus Liis.
PERHi kiirabiosakonna juhataja sõnul palub regionaalhaigla naiselt tekkinud arusaamatuse ja ebameeldivuste pärast vabandust.
Häirekeskus: kiirabil pole õigust häirekeskuse korraldust tühistada
Häirekeskuse kommunikatsioonijuht Meelika Hirmo ütles Delfile, et häirekeskus ei pea antud juhtumi puhul kiirabibrigaadi käitumist õigeks.
„Seni ei ole meieni jõudnud infot, et kiirabi mõjutaks abivajajat väljakutset tühistama. Väljakutsete tühistamist inimeste poolt siiski esineb, kuid kiirabibrigaadil häirekeskuse antud korraldust õigust tühistada ei ole,“ ütles Hirmo, et kiirabibrigaadi töötaja käitumine on harukordne.
Kuus tühistatakse keskmiselt 2,3 protsenti hädaabinumbrile 112 tulnud kiirabikutsetest. „Kaks protsenti tühistamisest on abivajajate või nende lähedaste annulleeritud kutsed,“ selgitas Hirmo.
Tema sõnul on enamasti väljakutsete tühistamise põhjuseks inimese paranenud enesetunne või haiglasse suundumine. „Ühtlasi esineb tühistamisi juhul, kui täiendava infovahetuse käigus selgub, et kiirabi abi ei vajata.“
