„Juhul kui Venemaa uued tuumajaamad Kaliningradi ja Leningradi oblastis tulevad, saab nendest Balti riikidele energiajulgeoleku garantii,” ütles maailma energeetikanõukogu volinik Einari Kisel.

Varsti valmib Eesti naabruses Sosnovõi Boris uus reaktor, 2017. aastal alustab Kaliningradis tööd Balti tuumaelektrijaam. Neist kahest Rosatomile kuuluvast tootmisüksusest saavad Eesti energiajulgeoleku nurgakivid, sest Euroopa kliimapoliitika soosib tuumaenergeetika taassündi.

Kiseli arvamus Venemaa garantiidest kõlab ketserlikult, sest Eestis räägitakse Venemaal toodetud elektrist sosinal justkui millestki kõlvatust. Enne elektribörsiga liitumist oli Eesti ainuke Balti riik, kes keelas kodumaise tootja kaitsmiseks Venemaal toodetud elektri müügi. Nüüd ostab iga eestlane elektrit börsilt, mille osaline on juba kümme aastat olnud Venemaa ekspordimonopol INTER RAO. Leedulased sõltuvad täielikult Venemaalt imporditavast energiast, lätlaste hüdroelektrijaamad jäävad veevaesel ajal kuivale.

Eesti peab nn mustuse tõttu põlevkivist elektri tootmist vähendama. Konkurentsiameti 2010. aastal avaldatud elektrituru aruanne esitleb trööstitut pilti: kui 2009. aastal omas Eesti tootmisvõimsust 360 MW oma vajadustest rohkem, siis 2016. aastal ulatub defitsiit 200 MW-ni, 2020-ndal 900 MW-ni ja 2025-ndal 1400 MW-ni. Viimane arv on samas suurusjärgus võimsusega Eesti aastase tiputarbimise ajal.

Varustuskindlus puudulik

Eesti energiapoliitika teostaja Elering laseb asju paista nii, nagu leiduks Balti riikides ja Põhjamaades piisavalt tootmisvõimsusi, mis võimaldaksid läbi saada Venemaa osaluseta. „Baltikumi ja Põhjamaade vahele tuleb ehitada piisavalt ülekandevõimsusi, millest 350 MW võimsusega Estlink on juba olemas ja 650 MW võimsusega Estlink 2 valmib 2014,” lausus Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Venemaa elektrienergia ekspordi nn jäälõhkuja INTER RAO eelistab väita, et tema eesmärk on pakkuda usaldusväärset elektrimüügiteenust. „Eesti elektrituru arengut tuleb vaadelda koos teiste Balti riikide arenguga ja Põhjamaadega,” selgitas INTER RAO Eesti tegevdirektor Valeri Peterson. „Oluline muutus leiab aset 2014–2016, mil valmivad Estlink 2 merekaabel, NordBalt ja LITPOL Link ning Põhjamaade elektrihinna mõju Eesti, Läti ja Leedu hinnale kasvab seetõttu veelgi.”

Leedulaste lubatud Rootsi merekaablist NordBalt ja Poola elektriühendusest LITPOL Link tasub tõsiselt rääkida pärast seda, kui need tegelikult valmis ehitatakse.

Kiseli hinnang meie varustuskindlusele pole sugugi roosiline. Ta toob näiteks 2006. aasta, kui talvine õhutemperatuur langes 35 miinuskraadini ja pakane kestis nädala. „Praegu süsteem sellist ilma üle ei elaks, sest pole Ignalina jaama ja Leningradi tuumajaamas seisati võimsusi 2000 MW ulatuses,” rääkis Kisel. „Venelased teatasid 2006. aastal Soomele elektriülekande lõpetamisest 20 minutit ette.”

Idanaabri elektriekspordi võimsad eesmärgid olid selged juba 2001. aastal, kui Tallinnas toimunud ärieliidi foorumil esines toonase elektrimonopoli RAO EES Rossii juht Anatoli Tšubais. Aasta hiljem asutas tema korporatsioon Helsingis elektrikaubandusfirma RAO Nordic, mille eesmärk on saada üheks Põhja- ja Baltimaade suuremaks elektrikauplejaks. 2003. aastal liitus Venemaa elektrienergia ekspordimonopoli tütarfirma Nord Pooli elektribörsiga.

Pärast Ignalina tuumajaama sulgemist sai INTER RAO Lietuvast Leedu hinnapiirkonna suurim elektriturufirma. Lätis jääb Vene elekter tooni andma ka pärast seda, kui lõunanaabrid tänavu juunis elektribörsiga liituvad, sest Eesti ja Läti vaheline elektrikaubandus ei sõltu juba alates 2012. aastast Eesti Energia elektrijaamade müügimeeste innukusest. Lätlased andsid Eesti, Läti ja Venemaa vaheliste kõrgepingeliinide kasutamise eelistingimused Venemaalt elektri importijale.Tuumajaad määravad Balti riikide varustuskindluse
Allikad: Wordl Nuclear Association, Elering, EPL

Graafika: Maret MüürElektrum: Vene tuumajaam on tähtsusetuGatis Junghāns
Elektrum Eesti OÜ juht

Kaliningradi tuumajaama mõju Baltimaades ei ole liialt suur, sest Kaliningradi ja Baltimaade vaheline ülekandevõimsus on ligi neli korda väiksem kui jaama tootmisvõimsus. Korrektsem oleks analüüsida, kuidas Venemaa elektritarned hakkavad mõjutama ühtset Balti–Põhjamaade turgu. Balti riigid, mille tarbimine kokku on ligi 25 TWh, ühendatakse Põhjamaade turuga, mis tarbivad ligi 400 TWh. See suurendab Põhjamaade mõju Eesti elektriturule ja Venemaa mõju väheneb.