Nimelt kaebas 2009. aasta lõpus kutsehariduskeskuses ehitustöid teinud firma kooli kohtusse, kuna too keeldus tasumast enam kui 100 000-eurost töötasu, sest haridusasutuse hinnangul ei vastanud osa, umbes kolmandik, tehtud tööst nõuetele, rääkis Delfile Tartu linnasekretär Jüri Mölder.

Veidi enam kui kaks aastat hiljem, eelmise aasta kevadel, avastas kohus juhuslikult, et kutsehariduskeskus on asutus, hagi on esitatud vale kostja vastu ja asja tuleks kaasata linn.

"See on hetk, mil linn sai teada, et selline kohtuvaidlus üldse püsti on. Selleks hetkeks oli vaidlus käinud juba kaks aastat, oli esitatud õiguslikud positsioonid, oli kantud õigusabikulusid ja selles olukorras vaidlust üle võtta oli üsna lootusetu, seda enam, et kutsehariduskeskuse postitsioon oli selles õigusvaidluses olnud enam kui küsitav," lausus Mölder.

Linnasekretär selgitas, et kutsehariduskeskus tunnistas, et enamik hankelepingus nõutud töödest oli tehtud, mistõttu tulnuks nende tööde eest ka ära maksta ja vaielda ainult vaidlusaluste tööde osas. "Aga nad ei tasunud mitte midagi," rääkis Mölder. See otsus muutiski asutuse positsiooni nõrgaks.

Pärast mitmeaastast vaidlemist kaasatud linnavalitsus leidis, et kohus peaks asja uuesti arutama hakkama, et linn saaks oma argumendid esitada ja oma positsiooni kaitsta, kuid kohus selle seisukohaga ei nõustunud ja rahuldas möödunud aasta lõpus hagiavalduse.

Linn sattus sundolukorda

"Hinnates vaidluse edasist perspektiivi, leidsime, et see on tõesti lootusetu vaidlus ja edasi enam ei kaevanud. Nüüd on küsimus lihtsalt selles, et kutsehariduskeskuse eelarves polnud kohtuotsusega seotud kulude kandmiseks piisavalt vahendeid ja linnavalitsus eraldas raha juurde," lausus Mölder.

Tartu linnasekretäri sõnul on tegu erakordse juhtumiga, kuna on sisemised reeglid, et linna asutused ei käi iseseisvalt kohut. "Kui asutuse tegevuse suhtes esitatakse kaebus või hagi, siis peaksid nad sellest informeerima linnavalitsust ja kohtus esindamist korraldab linnavalitsus," sõnas ta.

Paraku kuulis linnasekretär hagist alles siis, kui viivised olid juba tiksunud ja õigusabikulud täiendavalt kantud. "Algselt suurusjärgus 100 000 euro üle vaidlemine on kaasa toonud ligi 40 000-eurose lisakulu. Meil pole midagi teha, me peame need kulud kandma," lausus Mölder.

Mölder täpsustas, et viiviseid tuleb tasuda 10 584 eurot, põhinõue oli kokku 105 849 eurot ning lisaks tulevad menetluskulud, mille suurust pole kohus veel paika pannud, kuid mis linna hinnangul jäävad suurusjärku 20 000 eurot. Lisaks on keskus õigusabikuludele kulutanud üle 8000 euro.

"Suurusjärgus 38 000 eurot on hind, mida vaidlemise pärast maksta tuleb," sõnas Mölder. Kutsehariduskeskus maksab enamiku kuludest ise, kuid linnavalitsus eraldas täna reservist 29 873 eurot, mis keskusel puudu jäi.

Endist juhti võib oodata nõue

Kuna kutsehariduskeskus oleks kohe alguses pidanud pöörduma linnavalitsuse poole, siis kaalub linn omakorda kutsehariduskeskuse toonase juhi Andrus Kompuse vastu nõude esitamist. Tegu on endise juhiga, kes möödunud aasta septembris usalduse kaotamise tõttu ametist vabastati.