Hermitage Capital, mille heaks Magnitski enne arreteerimist töötas, palus kuue riigi prokuratuure külmutada arved pankades, mis võisid 2008. aastal varastatud rahaga tegelda. Pangad asuvad Balti riikides, Austrias, Küprosel ja Soomes, vahendab RIA Novosti.

Leedu peaprokuratuur sai Hermitage Capitali taotluse e-posti teel ja alustas järgmisel päeval eeluurimist.

„Kõigi offshore-firmade arved, mis tegid ülekandeid Ūkio Bankase kaudu, külmutati. Seda tehti 28. septembril, kui me saime peaprokuratuurist toimikud, sest pangakontor asub meie linnas,“ ütles Kaunase ringkonnaprokurör Donatas Puzinas RIA Novostile. „Kõnealune raha ei ole väga suur – alla 100 000 dollari.“

Juhtumis ei ole praegu kahtlusaluseid, sest kõiki kontosid hallati Venemaalt ja Ukrainast, kus nad avati, sest Ūkio Bankasel olid seal harukontorid, teatas Puzinas.

Puzinase sõnul kanti offshore-firmade arvete kaudu Ūkio Bankasesse umbes 13 miljonit dollarit.

Praegusel hetkel on raske öelda, kas külmutatud arvetel olev raha antakse üle Venemaale. „Tuleb kindlaks teha, kas Venemaa on alla kirjutanud asjassepuutuvatele rahvusvahelistele koventsioonidele,“ ütles Puzinas.

Magnitski arreteeriti 2008. aasta novembris, süüdistatuna maksudest kõrvalehoidmises, olles enne seda paljastanud tema hinnangul 230 miljoni dollari suuruse Vene ametnike maksupettuse. Magnitski väitel võtsid ametnikud üle Hermitage'i tütarfirmad ning kasutasid neid hiiglaslike maksutagastuste saamiseks. Veidi pärast väidete esitamist Magnitski vahistati, osaliselt samade ametnike poolt, keda ta oli süüdistanud.

Vanglas tekkis Magnitskil pankreatiit, mida ei ravitud ja mis läks järjest hullemaks. Magnitski suri 2009. aasta novembris, kui tal vanglavõimude väitel süda üles ütles.

Kremli inimõigustenõukogu tellitud sõltumatu uurimise käigus leiti aga, et Magnitskit oli mõni tund enne surma rängalt pekstud.