Viimase 30 aasta jooksul on lihatarbimine Rootsis kolmandiku võrra kasvanud. Keskmine rootslane sööb aastas üle 85 kilogrammi liha, kusjuures kõige rohkem süüakse sealiha, millele järgneb loomaliha ja kolmandana linnuliha, vahendab The Local.

Rootsi lihatarbimine ületab Euroopa Liidu keskmise.

Liha tootmiseks kasutatakse palju ressursse. Imporditud lihal on täiendav keskkonnamõju transpordi tõttu, öeldakse põllumajandusameti raportis.

„Meie ülesanne oli kestliku arengu ja tarbijale kasu toova toiduainetetootmise uurimine,“ ütles pressiesindaja Gabrielle Cahlin. „Me püüdsime uurida jätkusuutliku lihatootmise suurt pilti.“

Raportis pakutakse kolme lahendust. Lihatootmise vähendamist üle maailma, liha maksustamise võimalust ja rahvusvahelisi kokkuleppeid jätkusuutliku lihatootmise toetamiseks.

Rootsi rahandusminister Anders Borg välistas aga eraldi lihaaktsiisi kehtestamise, sest tema arvates töötab Rootsi praegune süsihappegaasi maksustamise süsteem hästi.