Iga õpetaja palk ei pruugi tõusta 11 protsenti

Õpetajate palgafond küll suureneb 11 protsenti, aga igal õpetajal ei pruugi palk nii palju tõusta, eriti kui õpetaja senine palk on olnud riiklikust miinimumist kõrgem või kui õpetaja on kõrgema kvalifikatsiooniga.Veebruari alguses makstavad palgad ei pruugi veel kajastada palgatõusu ja see makstakse tagasiulatuvalt välja  märtsis või aprillis.

Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri tõi  välja ministeeriumi seisukoha, et rohkem on vaja väärtustada nooremõpetajaid ja nii palju ei ole vaja väärtustada vanemõpetajaid ja õpetaja-metoodikuid, kelle palga alammäära ei muudetud.

„Alati võib ju kohalik omavalitsus või kool seda teha, aga selle muudatusega ei ole garanteeritud palgatõus kõrgematel ametijärkudel õpetajatele,“ rääkis Voltri Delfile. „Suure tõenäosusega ei saa vanemõpetajad ja õpetaja-metoodikud vähemalt nii suurt palgatõusu, nagu on räägitud.“

Kui palju, kus ja kuidas kellegi palk tõuseb, sõltub läbirääkimistest kohaliku omavalitsuse ja ametiühingu vahel, samuti õpetaja ning koolijuhi vahel, lisas Voltri, kelle sõnul ei teata praegu lõplikult, kui palju raha kooli jõuab.

Voltri sõnul ei näe lõplikke tõdesid enne veebruari algust, sest tasandusfondi määrus, millega jaotatakse omavalitsustele ka õpetajate palgatoetus, peaks jõudma valitsusse veebruari alguses. Määrusega saab selgeks ka see, kas ja kui palju võib õpetajate palgarahast juhtimiskuludeks kasutada.

„Suuremad omavalitsused ei julge enne selle määruse kinnitamist kollektiivlepinguid sõlmida,“ selgitas Voltri. „Siis saab selgeks, kui palju raha kooli tuleb ja kui palju alampalkadest üle jääb, mida palgaeeskirjade järgi jagada.“

„Kui siiani ei ole olulisel määral nõutud kooli enda palgakorralduse eeskirju, siis nüüd tuleb need koolides välja töötada, et see raha, mis kooli jõuab, ka loogilise reeglistiku järgi jaotatud saab,“ rääkis Voltri palgakorralduse eeskirjade kasulikkusest. „Siis ei ole raha juhi suva järgi õpetajatele makstud ja nii oleks juhil kindlam, et kollektiiv oleks rahul ja kollektiivil oleks kindel, et juht ei susserda.“

Valitsus on õpetajate palga alammäärad juba kinnitanud ja alla selle ei tohiks ükski õpetaja palka saada ka veebruaris. „Jaanuari palgad makstakse välja uue alampalga järgi, kui hiljem lepitakse kokku milleski paremas ja suuremas, siis saab seda tagantjärgi maksta. Seda praktikat on aastate jooksul haridusasutustes ikka olnud,“ meenutas Voltri.

Kui õpetajal on juba varem olnud suurem palk kui riiklik miinimum, siis veebruaris ei suurene tema palk ilmselt veel üheski omavalitsuses, prognoosis Voltri. Sellised omavalitsused on näiteks Tallinn ja Tartu, kes on õpetajatele riiklikust miinimumist enam maksnud. Näiteks Tallinnas on õpetajatele makstud neli protsenti suuremat töötasu.

„Kindlasti peavad ka Tallinna atesteerimisjärgus õpetajad saama palgatõusu,“ ütles Voltri. „Keskmiselt suureneb palgafond 11 protsenti, võiks ju loota, et ka Tallinnas suureneb palk keskmiselt sama palju kui üleriigiliselt.“

Õpetajate palga kujunemisel tuleb mängu ka õpilaste arvu muutus, kuid Tallinnas ei ole sellel negatiivset mõju, pigem vastupidi. Samas mõningast negatiivset mõju omab see omavalitsustes, kes elavad üle oma jõu.

Õpetajate palga 11-protsendilisele tõusule vaatamata kaugeneb õpetajate keskmine palk riigi keskmisest palgast, rääkimata sellest, et see jõuakas lähemale eesmärgile, et 2015. aastaks oleks õpetaja arvestuslik keskmine palk 20 protsenti kõrgem kui arvestuslik riigi keskmine palk.