Meie igapäevased sõltuvused

Tänapäeva maailmas dikteerib kiire elutempo ning stress ning edu saavutamiseks ja konkurentsis püsimiseks peavad paljud inimesed kasutama teatud abivahendeid. Üldjuhul on tegemist siiski pealt näha nii öelda süütute toodetega, mida kasutatakse teadlikult ning väikestes kogustes. Kuid nende väikeste koguste taga on tegelikult nii süütunne kui ka vajadus emotsionaalse soojuse järele.

Kofeiin ning nikotiin on ühed peamistest kasutavatest stimulantidest, toimides ergutaval moel.  Kofeiin suudab efektiivselt  ära „petta“ meie ajus asetsevad retseptorid, töötades täpselt sama moodi nagu meie enda nn. ärkveloleku hormoon adenosiin.  Kui kohv vajab toimimiseks ning oma maksimumtoime saavutamiseks pisut aega, siis nikotiin suudab tänu kopsudest verre imendumisele mõjuda koheselt.

Kangemad stimulaatorid nagu kokaiin ning metamfetamiin mõjutavad ajukeemiat intensiivsemalt, dopamiini meie ajus äärmiselt suurel kogusel. Näiteks söömisel vallandub dopamiin 50%, seksuaalvahekorras aga 100%. Üks annus kokaiini vallandab dopamiini 300% ning annus metamfetamiini koguni 1200%. 

Kuigi on levinud arusaam, et narkootikumid tekitavad sõltuvust, siis ometi nii see ei ole.  Meie ajus toiminud muutused dopamiini ning edorfiini tasemetes sunnivad meid uusi annuseid võtma/kasutama. Liiga suured dopamiinikogused muutuvad aju jaoks mittevajalikeks ning seega hakkab aju enese kaitseks just iseenda retseptoreid tapma. Vajalike dopamiiniannuste tootmine muutub ajus aeglaseks ja vaevaliseks ning võib võtta väga kaua aega, et taastuda. Seega, kui sõltlane lõpetab näiteks kokaiini võtmise, siis peab ta arvestama sellega, et ka tema aju ei suuda kokaiini tekitatud dopamiinidoosi toota ning see sunnibki üha uut annust haarama.

Antud artikkel ei ole mõeldud nende ainete kasutajate maha tegemiseks või parandamiseks. Pigem teadvustamiseks, mida teatud ained meie kehas teevad ning muudavad. Seega, kui haarate ennelõunat juba neljanda kohvitassi või energiajoogi järele, siis võtke teatavaks, et antud tooted küll stimuleerivad lühiajaliselt, kuid tekitavad selle järgselt veel suuremat väsimust ning stressi. Ning ei maksa kindlasti ka unustada, et alati on oht haarata millegi kangema järele.