Töötan kohas, kus hoones puudub WC, seetõttu olen juba üle aasta pidanud kasutama kõrvalasuva kaubanduskeskuse tualetti. See on selline kabiinidega "unisex" ruum, ehk siis naised ja mehed koos. Tänu sellele olen näinud aasta jooksul igasuguseid karvaseid ja sulelisi - mõned hullemad kui teised.

Millest alustada? Näiteks sellest, et väga paljudel inimestel puudub vähimgi arusaam käte pesemise vajalikkusest peale WC külastamist. Käsi peaks tegelikult pesema regulaarselt, näiteks õuest koju jõudes, enne sööma asumist jne. Aga oi kui palju on inimesi, kes isegi ei vaata kraanikausi poole ja tatsuvad uhke sammuga välja. Korralikud, uhketes riietes inimesed. Mõned välimuse poolest ehk ärimehedki. Lähevad edasi mõnele ärikohtumisele, kindlasti kätlevad seal...

Lastega vanemad on tavaliselt korralikud - lapsed teavad enamasti, et käsi peab pesema ja teevad seda meelsasti. Huvitav, millisest hetkest alates muutub inimese elutempo väikese kätepesu jaoks liiga kiireks? Teismeeas?

Lisaks käte pesemisele veel üks tähelepanek, mida ei saa mainimata jätta. Loodetavasti ei tule soovolinik nüüd minu kraesse, ent on ilmselge, et naised on avalikus WC-s räpakamad. Eks nende nippide ja trikkide üle, kuidas nemad oma ajad aetud saavad, on nii mõneski kohas arutletud ja siin ma igaks juhuks neid kordama ei hakka. Seda enam on aga vaja hoolitseda isikliku hügieeni eest. Kui pisiku võib külge saada ühistranspordis torust kinni hoidmisest, siis milline on tõenäosus seda saada avalikus tualetis, tehes seal igasuguseid "jõuharjutusi"?

Seega inimesed - ärge kartke gripipisikuid ja ärge sööge antibiootikume, selle asemel võiks parem käsi pesta ning seda kommet ka teistele õpetada. Ehk oleks isikliku hügieeni eest hoolitsedes ka haiguspuhanguid vähem ning immuunsüsteem poleks pidevalt stressis.