Kas tööandja on Teile kasutamata puhkuse päevadega "külma teinud"?
Kui mulle räägiti, et detsembri lõpus puhkusel viibides ei arvestatud inimese puhkuse kestuse hulka jõululaupäeva, vaid töötajale väideti, et "selle vaba päeva saad kunagi hiljem", jäi mul ausalt öelda karp lahti. Tööandjad teadlikult kasutavad ära inimeste teadmatust oma õigustest ja see ajas mind korralikult vihaseks.
Rääkijaks ei olnud keegi muu kui mu oma ema, mis tegi asja veelgi rohkem isiklikuks. Olukord oli siis seekord selline, et tema puhkuse kestuse hulka jäid ka 24.-26. detsember, mida aga ei arvestatud - need jäeti lihtsalt tavapärase 14 päeva hulka ja väideti, et need vabad päevad saab ta hiljem. Mul tekkis koheselt küsimus, kui kaua selline asi kestnud on? Mitte ainult emal, vaid ka ta teistel töökaaslastel. Ja vastus sellele tuli Eestile kohaselt "pidevalt on nii olnud". Teadmiseks siis see, et 24.-26. detsember on riigipühad ehk puhkepäevad ja neid ei arvestata puhkuse kestuse sisse - st kui inimese puhkuse aja sisse jääb riigipüha, siis inimene peab ikkagi saama töötasu põhipuhkuse 14 päeva eest (see on lihtsalt tavapärane kogus päevi, mida tööandjad on korraga nõus andma), kuid tööle minema ühe päeva võrra hiljem (24., 25. ja 26. detsembri puhul tähendaks see, et kolm päeva hiljem).
Kõige rohkem siin ilmas ajab mind närvi see, kui inimesed, kellel on teadmised, ei kasuta neid teiste aitamiseks. Või veelgi enam, tahtlikult hoiduvad oma kohustuste täitmisest, kasutades ära inimeste hirmu töökoha kaotuse pärast.
2009. aasta 1. juulist kehtima hakanud uue töölepingu seaduses muudeti puhkuste arvestamise perioodi - tööaasta asemel võeti arvestuse aluseks kalendriaasta, mis muutis tööandjale puhkuste paika panemise lihtsamaks, sest seda ei tulnud tulenevalt ettevõtte töötajate arvust mitu korda aastas teha (kui üks alustas tööd juulis, teine detsembris, siis nende tööaasta arvestused on erinevad ja sellest tulenevalt ka puhkuste ajad). Ühesõnaga muudeti asi tööandjatele kergemaks.
Samuti muudeti ära töölepingu seaduse kehtima hakkamisega aeg, mille jooksul kasutamata puhkusega seotud nõuded aeguvad - selleks ajaks määrati üks kalendriaasta - näiteks kui asusid tööle 2011. aasta novembris, põhipuhkus aastas on 28 päeva, kuid puhkuse kasutamiseks pead olema töötanud vähemalt 6 kuud, siis mõistagi kandusid need 4,6 puhkuse päeva 2012. aastasse ja aegusid need 1. jaanuaril 2013.
Kuid meeles tuleb pidada, ja paljud lihtsalt ei teagi seda, et enne 2009. aasta töölepingu seaduse jõustumist kasutamata jäänud puhkusele kehtib ikkagi vana aegumiste regulatsioon ehk neli aastat, mis tähendab, et kui Teil on jäänud kasutamata puhkuse päevi seisuga 30.06.2009, siis aeguvad need alles käesoleva aasta 1. juulil.
Emale sain soovitada nii palju, et ta pöörduks sekretäri poole ja laseks endale välja printida täpselt, kuidas tema puhkused on määratud ja selle põhjal otsustada, kas on jäänud kasutamata puhkuse päevi. Soovitan seda ka teistele, kel on kasvõi pisike kahtlus, et enne 2009. aasta 1.juulit on jäänud saamata puhkust - praegu on aasta algus ja kui sellise selge nõudmisega tööandja poole pöördute, siis nad on kohustatud teile puhkuse välja andma.
Ma mõistan, et inimesed kardavad kõige rohkem oma töökoha säilimise pärast ja seetõttu tihti peale ei julge ka siis, kui teavad kindlalt, et neile tehakse ülekohut, midagi ette võtta. Palun südamest, et ärge jääge tööandjate rongide alla, meil ei muutu muidu töökultuuris mitte midagi ja kõik saunalava haridusega firmajuhid jäävadki valitsema. Mul on kõrini sellest, et raha nimel tahetakse pidevalt inimestele kotti pähe tõmmata.
Oma ema sain aidata nõuandmisega, loodan, et ka teistel on veidi kasu probleemi tõstatamisest. Kui kahtlete ja pelgate, on alati võimalus ka anonüümselt tööinspektsiooni poole informatsiooni palvega pöörduda - seda juhul, kui miskipärast arvate, et just teie tööandja saunalava mõnega inspektsiooni töötajatest jagama peaks.
