Austria ajaleht: Eestit peetakse Põhjala Šveitsiks
Kaunilt restaureeritud ja siiski algupäraselt esitlevad end Baltimaade pealinnad. Reis Eestisse, Lätti ja Leetu katab ajastuid keskajast modernse nüüdisajani. Tähtsad on mugavad jalanõud, kirjutab Austria suurim ajaleht Kronen Zeitung.
„Süüdi on minu vanaema,“ kirjutab artikli autor Gabriela Gödel. „Ta nakatas mind lapsena kauguseigatsuse viirusega. „Eesti, Läti, Leedu,“ kõlasid mulle nii – saladuslik ja lubav. Vanaema rääkis Tallinnast, Riiast ja Vilniusest ülevoolavalt, jutustas tol ajal näiliselt kättesaamatust, sest need olid Nõukogude võimu all olevad maad, nagu ta ühest muinasjuturaamatust ette luges,“ kirjutab Gödel Kronen Zeitungis.
Tallinnas peetakse lugu just keskajast, kirjutab Gödel. 1280. aastast on Tallinn hansalinn, mille kenad majakesed vanalinnas on värskelt üles vuntsitud ja noored näitavad vanas riietuses rahvuslikku uhkust. Ja kontsata kingades. „Vihje kallile naislugejale: jäta kõrged kontsad koju, need ei sobi munakivisillutisele 14. sajandist!“ hoitab Gödel.
Kiirustamine on Gödeli sõnul Tallinnas võõrsõna. Baltimaades tehakse aeglaste, aga põhjalike eestlaste üle nalja. Neil läheb seal hästi, euromaad peetakse Põhjala Šveitsiks, millele kunagi võrdsed olnud naabermaad Läti ja Leedu võivad alt üles vaadata. Et üks linna kõrgemaid torne ja endine vangla Pikk Hermann kaunistab nüüd täna parlamenti, on peaaegu iroonia, leiab Gödel.
Samal ajal kui linn arendab end turismimetropoliks, on reis naabermaale Lätisse teistsugune, kirjutab Gödel. Kaunid puumajad, mis karjuvad raha järele, vajavad renoveerimist. Pärnu, kuurort peene liivarannaga rannikul, on kindlasti paremaid aegu näinud. Ja Riia mõjub vastupidiselt Tallinnale Gödeli arvates endiselt väga venepärasena oma suurte mälestusmärkidega. Isegi juugendstiilis ehitised, mille poolest linn kuulus on, mõjuvad vaestena. Selle vastu aitab „imerohi“ - Riia must palsam – jook 23 ürdist 45-protsendise alkoholisisaldusega. „See peaks kõige vastu aitama, peale armuvalu ja raseduse,“ kirjutab Gödel.
„Tõeliselt armastavalt võtab meid vastu Vilnius, Leedu pealinn,“ jutustab austerlanna. „Nerise jõe kaldal on ühel pool kirjutatud: „Ma armastan sind“, teisel pool „Mina sind ka“. Ühest tudengilaulust pärit spray-värviga murule kirjutatud sõnumi jättis linnapea lillemerre alles. Sama võib leida ka presidendi residentsi, „Valge Maja“ aiast. Selle daamiga ei tohiks tüli norida, teadis vahepeal kogu Euroopa: ta oli Euroopa Liidu finantsminister ja tal on karates must vöö!“
