Chávez valiti oktoobris kolmandat korda ametisse tagasi ja ta pidanuks 10. jaanuaril ametivande andma, kuid detsembris Havannas tehtud lõikus ja sellele järgnenud tüsistused on muutnud riigi poliitilise tuleviku ebamääraseks, vahendab BNS.

Ametliku ametivannutamistseremoonia asemel toimunud miitingul osalesid ka teised vasakpoolsed Ladina-Ameerika riigijuhid, kes kiitsid üksteise järel Chávezit ja tõotasid katkematut toetust.

Presidendipalee juurde kogunenud rahvahulk kandis 1999. aastast võimul olnud Chávezi sotsialistlikku liikumist sümboliseerivaid punasärke ja lehvitas riigilippe.

"Elagu Chávez!" hüüdis asepresident Nicolás Maduro. "Elagu Bolívari rahvas!"

Teiste seas pidasid lühikese kõne Boliivia juht Evo Morales, Uruguay president José Mujica ja tagandatud Paraguay riigipea Fernando Lugo.

"On olemas mees, kes võitleb oma elu eest ja on võitnud teie südamed," ütles Mujica. "Kuid kui homme teda enam pole - ühtsus, rahu ja töö."

Venezuela presidenti pole avalikkuses nähtud alates kuu aega tagasi tehtud järjekorras juba neljandast vähioperatsioonist. Informatsiooniministri Ernesto Villegase viimase avalduse kohaselt ei ole presidendi tervis vahepeal paranenud ning ta viibib kopsupõletikust tingitud hingamisraskustega haiglas.

Põhiseaduse kohaselt tuleb 30 päeva jooksul uued presidendivalimised korraldada juhtudel, kui riigipea enne ametisse astumist või esimese nelja ametiaasta jooksul kas sureb või ei ole suuteline ametikohustusi täitma.

Asepresident Maduro kinnitas aga eelmisel nädalal, et Venezuela põhiseadus võimaldab paindlikkust ning lubab presidendil hiljem ülemkohtu ees vannet anda. Seda seisukohta kordasid justiitsminister Cilia Flores ja Maduro võimalik rivaal, parlamendi esimees Diosdado Cabello.

Opositsiooniliider Henrique Capriles ütles kolmapäeval, et võtab teatavaks ja tunnustab ülemkohtu otsust Chávezi ametivande edasilükkamise kohta, kuid märkis samas, et see ei lõpeta ebakindlat olukorda riigis. Ta kutsus Madurot üles ohjad haarama ja kõige pakilisemaid probleeme lahendama.

Chávezil avastati vähk 2011. aasta juunis. Ta on korduvalt rahvale kinnitanud, et pärast pikka ja intensiivset keemia- ja kiiritusravi on ta vähist vabanenud. Täpsemat informatsiooni presidendi vähi kohta, nagu selle tüüp, asukoht ning tõsidus, on viimase 18 kuu jooksul saladuses hoitud.