"Iga aastaga on EMOsse pöördujate arv tõusnud 10-15 protsenti ning täna on keskmiselt 220 inimest ööpäevas. See kasv on oluliselt suurem kui oleme prognoosinud,“ selgitas regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik. EMOs on ka päevi, kus pöördujate arv tõuseb juba 300ni, mis omakorda on tinginud olukorra, et järjekorrad on osakonnas muutunud mitmete tundide pikkuseks ja taoline perearstiteenuse osutamine võib ohtu seada reaalselt vältimatut abi vajavad patsiendid.

„Kindlasti ei saa võimalikku tasulise teenuse sisseviimist mõista patsientidele kehtiva omaosalustasu suurendamisena (kehtestatud ravikindlustuse seaduse muutmise seadusega), vaid tegemist oleks patsiendile täiendava tasulise teenuse osutamisega. Teenus oleks neile patsientidele, kes on pöördunud EMOsse, kuid selgub, et nad ei vaja vältimatut abi,“ kinnitas Tõnis Allik ning rõhutas, et tegemist on patsiendile pakutava valikuvõimalusega, mitte kohustusega: „Patsiendil on sel juhul õigus valida, kas ta pöördub perearsti poole või osutatakse talle EMOs tasulist teenust.“

Regionaalhaigla plaanib konsulteerida teemal nii sotsiaalministeeriumi, patsientide esindusühingu, haigla nõukogu kui ka teiste koostööpartneritega. „Praegu oleme välja töötamas skeemi, kuidas protsessi käivitada esialgu nina-, kurgu- ja kõrvahaiguste arsti vastuvõttude juures, kuna seal on vajadus kõige suurem,“ edastas Tõnis Allik.

2010. aastal viis riigikontroll läbi uuringu „Erakorralise meditsiini osakonda pöördunud patsientide uuring“ ning juba siis viidati, et patsiendid pöörduvad haiglate erakorralise meditsiini osakonda kuigi terviseprobleem kuulub pigem perearstide kompetentsi.