"Greco soovitused ei ole üllatuseks, sest hindamisel nad pöörasidki just nendele samadele asjaoludele rõhku ning nende tähelepanu oligi suunatud poliitilise korruptsiooniga seotud teemadele," sõnas Anvelt Delfile.

"Paljud Greco soovitused sisaldusid suureti ka meie eetikakoodeksi töögrupi poolt ettevalmistatud koodeksi esimeses variandis. Ütleme, et suund oli nende ettepanekutega sama nii viisakuskingituste, huvide konflikti välistamise kui ka eetikakomisjoni ja selle pädevuste osas."

"Kindlasti jään aga oma arvamuse juurde, et eetikakoodeks ei ole kriminaalkoodeks ning tema sanktsioonid ei saa olla kuidagi isegi võrreldavad. Ebaeetilise käitumise suurimaks karistuseks on ühiskondlik hukkamõist, poliitiline vastutus ja valija käitumine valimisurni juures."

GRECO annab tõuke koodeksit edasi arendada

"Eetikakoodeks kui käitumisjuhend on kindlasti riigikogule vajalik ja loodan, et Greco raport annab taas tõuke selle edasiarendamiseks. Vähemalt mulle näitas ta, et me olime ka seni õigel teel ning nüüd on lihtsam veenda ka selle poliitilisi vastaseid," kõneles Anvelt.

"Eetikakoodeksi töögrupi tegevus jätkub järgmisel nädalal, kuid mingitest lõplikest kuupäevadest on kindlasti vara rääkida. Nagu näha, ei ole selles küsimuses poliitilist üksmeelt väga lihtne saavutada."

"Greco raport tõi välja ka vajaduse tõsta riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni suutlikust, mille suunas oleme astunud ka juba olulisi samme," märkis Anvelt.

"Uues, 01.04 kehtima hakkavas korruptsioonivastases seaduses on erikomisjonile antud laiendatud uurimiskomisjoni pädevused, mis annavad võimaluse kontrollida riigikogu ja valitsuse liikmete huvide delkaratsioone ja korruptsioonikahtlusi mitte formaalselt aga ka sisuliselt. Loodan, et see annab võimaluse tõhusamaks enesekontrolliks parlamendis."