Eelmisel nädalal teatas AMTEL, et Eestis saab igal aastal kasutatud autot ostes petta 25 000 inimest. Kas see on usutav number?

Eks ta suhteliselt sinna kanti olla võib, sest põhiline probleem on ikkagi odomeetri tagasikerimine ja kui on väljastpoolt Eestit toodud kasutatud auto, siis on väga keeruline jälgida tema tegelikku ajalugu. Eestist uuena ostetud ja siin hooldatud auto ajalugu on märksa lihtsam selgeks teha.

Kas autotehnikutele, keda välja õpetate räägitakse ka sellest, kuidas pettust ära tunda?

Kindlasti me räägime neile seda. Näiteks kui on selline halvem „kerija“ olnud, siis auto juhtplokki jääb õige kilometraaž tegelikult alles ja seda saab näha. Samas selliste paremate „kerijatega“ on kõik programmi taga kinni ja mingit jälge läbisõidu maha kerimisest ei jää.

Kas saab väita, et odomeetri tagasikerimine on muutunud uuemate autode puhul tehtud väga lihtsaks ning selle jaoks pole väga suuri teadmisi ja eritehnikat vaja?

Eritehnikat on ikka vaja. Sellise tavaliste diagnoositestriga läbisõidu tagasikerimine võimalik ei ole.

Kas odomeetri tagasikerimine on nii levinud vaid seetõttu, et saaks kulunud auto eest suurema hinna või leidub siin mingeid muid kaudsemaid põhjuseid?

Ma pigem usun, et asi on ikkagi hinnas. Kui on selline uuema väljalaskeaastaga auto, mis on pool miljonit kilomeetrit läbi sõitnud, siis tema hind ei saa olla võrdne sellega, mis on samasugusel masinal, mis on 150 000 läbi sõitnud.

Kas odomeetri näit on siis eelkõige sümboolne asi?

Nii ja naa. Kui on Eesti ajalooga auto ehk Eesti esindusest ostetud, siis see näit võib olla täitsa õige. Tegelikult ei saa alati süüdistada ka kasutatud autode maaletoojaid, sest mõned autod on juba Saksamaal või mujal „ära keritud“.

Kui palju maksab usaldada hooldusraamatut?

Seda annab ka tegelikult samamoodi võltsida.

Kui on ostetud kaks samasugust näiteks Volkswagen Golfi uuena Eestis ja Saksamaal ja nad tulevad kasutatuna müüki olles eelnevalt läbi sõitnud 200 000 kilomeetrit vastavalt Eestis ja Saksamaal, siis kas neil autodel on mingisugust vahet ja kas see peaks peegelduma ka hinnas?

Pigem ikka on erinevus sellisel juhul. Saksamaal ostetud auto veermik ei ole nii palju vatti saanud ja ka kliima on seal veidi teine. Samuti ei kasutata Saksamaal talvel teedel soola.

Räägitakse, et teinekord tehakse kahest raskelt avariilisest masinast kokku üks sõitev auto ja pannakse müüki. Kui suured on näiteks turvalisuse riskid selliste autode juures?

Tänapäeva autode keretehnoloogia on nii kõrgelt arenenud, et kui põlve otsas järgi teha ja üritada lappida, siis päris õiget asja ei tule. Tehase poolt on ette nähtud väga kindlad nõuded igasuguste keretööde tegemiseks.

Kui minna kasutatud autot ostma, siis millised on need ohumärgid, millest võib järeldada, et masina läbisõitu on väiksemaks keritud?

Ma alles hiljuti käisin üht autot endale vaatamas. See masin oli Hollandist toodud ja 2006. aasta väljalase. Esimesed kaks aastat oli omanik käinud hoolduses ja need kajastusid ka hooldusraamatus, kuid ülejäänud aega seal enam kirjas ei olnud.

Selle perioodi vältel, mis hooldusraamatus kajastus, oli masin aastas läbi sõitnud 30 000 kilomeetrit ja kui selle järgi arvestada, siis oleks pidanud müüdav masin tänaseks olnud sõitnud julgelt üle 200 000 kilomeetri, kuid odomeeter näitas läbisõiduks 180 000. Tekkis kahtlus, et sealt on midagi maha keritud.

Kasutatud autot ostma minnes tasub jälgida rooli ja käigukanginuppu, seda kuidas need kulunud on, aga eks ka neid vahetatakse teinekord.

Kui inimene ei tea autodest kuigi palju rohkem kui seda, kust kütus sisse käib, siis kas maksab ise minna omal käel kasutatud autode turule sõidukit otsima?

Targem oleks ikka võtta mõni spetsialist kaasa, kes vaataks auto üle. Või lasta huvi pakkuv töökojas enne ostmist üle vaadata.