Telekanal CNN vahendas kaadreid 65-aastasest ministrist, kes kandis haiglauksest väljudes musti päikeseprille ja kõndis ilma kõrvalise abita väikebussi, kus teda ootasid USA ekspresident Bill Clinton, tütar Chelsea ja nõunikud, vahendab BNS.

USA riigidepartemang kinnitas mõni aeg hiljem ametlikus teadaandes, et Clintoni tervenemine on sujunud hästi ja tänas samas kõiki teda ravinud meditsiinitöötajaid. Arstid on veendunud, et välisminister terveneb täielikult.

Esmaspäeval teatasid raviarstid, et Clintonil on avastatud aju ja kolju vahel tromb, mille põhjustas varem sel kuul kukkumise tagajärjel saadud ajupõrutus. Clinton kukkus detsembri alguses, kui ta kõhuviiruse tulemusena tekkinud vedelikupuuduse tõttu minestas.

Välisministri terviseprobleemid on hakanud varjutama ta viimaseid nädalaid ametis, enne kui sellele kohale peaks asuma praegune senati väliskomitee esimees John Kerry.

Clinton on oma ametiaja jooksul maailmapoliitikas USA esmatähtsat rolli propageerides suure töö ära teinud. Ta on demokraatliku valitsemisvormi toetuseks jõuliselt sõna võtnud ning püüdnud suhetes teiste riikidega võtta omaks nn. „tarka võimu“ keskmesse asetavat lähenemist.

Clinton jätab endast maha töönarkomaani ja tähenärija maine. Pikki aastaid siseriiklike ja ülemaailmsete dilemmade ja probleemidega tegelenud riigisekretär soovib edaspidi keskenduda väiksematele rõõmudele, nagu raamatute lugemine, kirjutamine ja oma lemmiktelesaate vaatamine.

Praegune välisminister sündis 1947. aastal Illinois’ osariigis. Ta omandas Yale’i ülikoolis juurahariduse. 1974. aastal kohtus ta seal ka oma tulevase abikaasa Billiga.

Clintoni tee poliitikasse on avanud uksi paljudele naistele, kes näevad temas eeskuju.

2008. aastal tegi ta esimese naisena USA presidendiks pürgides ajalugu. Pärast kaotust Barack Obamale demokraatide eelvalimistel nimetas ta enda toetajaid 18 miljoniks praoks klaaslaes, mis takistab esimesel naisel Ühendriikide presidendiks saada.

Vaatamata sellele, et Clinton on korduvalt mõista andnud soovist 2016. aastal presidendiks mitte kandideerida, usuvad paljud, et ta teeb seda siiski.

„Ülekaalukas demokraatide enamus (ligi 90 protsenti) soovib, et ta nelja aasta pärast kandideeriks,“ ütles demokraatide strateeg James Carville varem sel kuul.

Paljude jaoks tuli üllatusena, et president Barack Obama ta pärast räpaseks kujunenud demokraatide eelvalimiste kampaaniat välisministriks nimetas. Clinton on olnud presidendile lojaalne, tunnistades muuhulgas Benghazis nelja ameeriklase surmaga lõppenud Ühendriikide konsulaadirünnaku puhul enda süüd selles, et niisugune rünnak üldse võimalikuks osutus.

Clinton on nimetanud Benghazi vahejuhtumi aega ja sellele järgnenut oma raskeimaks perioodiks välisministri ametis. Tema sõnul olid konsulaadi turvameetmed täiesti ebapiisavad.

Analüütik Aaron Miller kahetseb, et Obama hoidis esimesel ametiajal välispoliitikat kindlalt üksnes enda kätes ning ei võimaldanud Clintonil saavutada nii palju, kui olnuks võimalik.

„Obama ei andnud Clintonile piisavalt suuri volitusi, õigupoolest ei andnud ta neid riigisekretärile mitte ühegi sõda ja rahu puudutava küsimuse puhul,“ ütles Miller.

„ Clinton leidis omaenda agenda, ma nimetaksin seda ülemaailmseks humanismiks, kuhu alla kuuluvad sooline võrdõiguslikkus, naiste küsimused, sotsiaalmeedia, tehnoloogia ja keskkond,“ lausus minevikus koguni kuut endist riigisekretäri nõustanud Miller.

Paljud välispoliitika kommentaatorid tõstavad esile Clintoni tööd Ühendriikide staatuse taastamisel maailmas, mis sai riigi eelmise presidendi George W. Bushi ametiajal tõsiselt kannatada.

Lisaks tegi Clinton rasket tööd suhete parandamisel Pakistaniga ning suutis lääneriikide liitu Iraani-vastaste sanktsioonide küsimuses koos hoida.

Tänavu kevadel Hiinas visiidil viibides sai ta hakkama märkimisväärse saavutusega, veendes Hiina juhtkonda teisitimõtlejale Chen Guangchengile Ühendriikidesse emigreerumist võimaldama.

Vabariiklased pole temast kunagi vaimustuses olnud ning on endiselt kinni jäänud Clintonit 1990. aastatel saatnud mainesse.

Clinton on suutnud korduvalt ennast nö „taasleiutada“, eriti oluline oli see pärast avalikku alandust nn Lewinsky afääri ajal 1998. aastal.

Nüüd soovib Clinton enda sõnul puhata ja kui ta tütar Chelsea sellega nõus on, endale lapselapsi saada.