Ekspert: Venemaa ja USA libisevad uude külma sõtta
Restart USA ja Venemaa suhetes ei toimi, kuna Obama administratsioon ei ole kunagi tahtnud Venemaaga tõelist koostööd teha, vastupidi, ta on jätkanud viimase 20 aasta Washingtoni poliitikat, ütles Cohen telekanalile Russia Today.
"Üha enam läheneme me uuele külmale sõjale ja see ei ole üllatus. Orbude teema ei alga Magnitski seadusega, mitmed meist USAs on juba pea 20 aastat hoiatanud, et kui Washington enda nn "võitja-võtab-kõik" suunda ei muuda, libiseme me uude külma sõja ajastusse, mitte partnerlusse, nagu me kõik 20 aastat tagasi lootsime. Hetkel on meil käsil lihtsalt viimane etapp ja ma ei ütleks, et see kõik on paratamatu," räägib professor.
Cohen, kes peab end Ameerika patrioodiks, arvab, et Venemaa riigiduumas vastuvõetud ja president Putini poolt kinnitatud USA kodanikele adopteerimist keelav seadus oli suures osas põhjustatud Ameerika enda poliitikast.
"Paljud inimesed Moskvas ja Washingtonis võisid arvata, et Magnitski seaduse ja nüüd siis adopteerimist keelustava seaduse vastuvõtmisega nad lihtsalt näitavad üksteisele kohta kätte. Aga nende tegudel on tagajärjed. Nad on loonud uue külma sõja atmosfääri," ütleb Cohen ning lisab, et vastuvõetud seadused mõjutavad inimesi nii Süürias, Iraanis, Afganistaanis kui ka mujal maailmas.
"Meie seadusandja ei mõtle tagajärgedele, nii et nad olid mõnevõrra üllatunud, kui Venemaa neile adopteerimisseadusega vastas.
Kuid siin oli kaks päris huvitavat juhtu: nimelt tundus algul, et president Putin ei poolda adopteerimist keelustavat seadust, kuid kui suurem osa riigiduuma liikmetest seaduse poolt hääletas, siis nõustus ta sellele alla kirjutama. Sama lugu oli president Obamaga, kes algul ei pooldanud Magnitski seadust, kuid pärast kongressi toetust kirjutas ta sellele alla. Nii, et me võib-olla tähtsustame mõlema mehe mõjuvõimu üle," ütles professor.
Coheni sõnul oli võimalus suhete taastamiseks olemas, kuid USA ei kasutanud seda.
"Kui Obama ja Medvedev alustasid suhete taastamist, tahtsid mõlemad riigid üksteiselt teatud asju. Detailidesse laskumata võib öelda, et Washington sai Venemaalt kõik, mis ta tahtis, kuid Moskva USAlt mitte midagi."
Cohan arvab, et kuigi Obamat peeti presidendivalimiste ajal Venemaa küsimustes "lahjaks", siis nii see tegelikult ei ole.
"Seda ütlesid vabariiklased, sest nad pidid ütlema Obama kohta kõike negatiivset, et teda võita. Kuid tegelikkuses on Obama jätkanud Clintoni ja Bushi aegset poliitkat, mis sekkub Venemaa siseasjadesse. See on samasugune poliitika, mida kasutati 20 aastat tagasi Nõukogude liiduga. USA-Venemaa poliitika ei ole muutunud, nii et on naeruväärne kutsuda Obamat Venemaa suhtes lahjaks"
