Gazarjan võitleb juba kümme aastat ametnike losside ebaseadusliku ehitamise vastu Musta mere rannikule. Hiljuti teatasid Venemaa õiguskaitseorganid kriminaaljuurdluse algatamisest Gazarjani üle.

Opositsionääri süüdistatakse selles, et ta ähvardas tappa Krasnodari krais asuva niinimetatud „Putini lossi“ valvuri. Gazarjan kinnitab, et palus valvuril lihtsalt käed eemal hoida.

Delfi küsimusele, miks ta sellise ühiskondliku tegevusega tegeleb, vastas Gazarjan: „Aga milleks elada riigis, kus midagi sellist toimub? Mulle ei meeldi see, mida meie loodusega tehakse. Ma olen teadlane, ma tegelen looduse uurimisega, aga kui selle vastu kasutatakse nii toorest vägivalda, sealjuures küüniliselt kõigi silme all, seadusi järgimata... See on mulle väljakutse.“

Ökoloogi sõnul tõid tema seisukohad kaasa Krasnodari krai kuberneri Aleksandr Tkatšovi isikliku kättemaksu.

„Kuberner ütles, et lahendab selle küsimuse ükskõik milliste vahenditega. Ja lahendataksegi, toimub jälitamine,“ selgitas Gazarjan, märkides, et jälitamist viiakse läbi kõigi võimalike vahenditega.

„Me oleme aktsioone korraldanud juba kümme aastat. Võime on see ära tüüdanud. Varem ei saanud nad endale selliste vahenditega tegutsemist lubada, sest riik oli teistsugune,“ rääkis Gazarjan.

Opositsionäär on veendunud, et pimedas kõrvaltänavas keegi „probleemi lahendama“ ei hakka. „Milleks pimedas kõrvaltänavas, kui seda saab teha ametlikult – panna spetsvastuvõtupunkti, vahistada, arreteerida. Pime kõrvaltänav on nende jaoks mõttetu. Neil ei ole selliseid inimesi, kes võiksid selliseid asju teha. Neil on riiklik masin, mis töötab ühtemoodi nii kriminaalkurjategija kui ka näiteks teaduste kandidaadi puhul.“

Gazarjani kinnitusel püüavad Vene võimud jälitada ka teisi aktiviste. „Avalike aktsioonide eest inimesi kohtust niisama välja ei lasta. Igasuguse avaliku aktsiooni eest määratakse suured trahvid, seetõttu sureb avalike aktsioonide instutsioon praktiliselt välja, nii palju ei ole võimalik maksta.“

Eelmise aasta veebruaris tungisid aktivistid eesotsas Gazarjaniga Gelendžiki rajoonis eramaale, kus käis eramu ehitus. Mõnedel andemetel oli selle omanik Vladimir Putin, kes oli tollal Venemaa peaminister. Meedias teatati, et ehituse maksumus ulatus miljardi dollarini.

Gazarjani hinnangul on territooriumi pindala umbes 70 hektarit. „Tkatšovil on vähem, tal on veidi üle kümne hektari. Patriarhil on, noh, võibolla 15. Loomulikult ei ole territoorium niiväga suur, aga nad valivad losside ehitamiseks sellised kohad, kus kasvavad unikaalsed taimed. Need võtavad nad maha,“ ütles Gazarjan, kes kinnitab, et kõike seda tehakse ebaseaduslikult. Tänu selle probleemi avalikustamisele õnnestus ära hoida järjekordse lossi ehitamine praegusele peaministrile Dmitri Medvedevile.

Ökoloogi sõnul on Putini ja patriarhi lossid kõrvuti, teineteisest kümne kilomeetri kaugusel.

Viimasel ajal on Eestis poliitilise varjupaiga saanud ka teised Vene opositsionäärid. Nende hulgas on Savva Terentjev ja Maksim Jefimov. „Ma kohtuksin nendega, aga mul ei ole nende kontakte,“ ütles Gazarjan.

Kui Eesti annab Gazarjanile varjupaiga, kavatseb ökoloog tegelda siin teadusega. Sealjuures on ta nõus, et riigikeel tuleb selgeks õppida.

Küsimusele, miks valis ta ta just Eesti, vastas Gazarjan, et siin vaadatakse taotlus kiiremini läbi ning juba on olemas positiivne kogemus Terentjevi ja Jefimovi näitel.

„Siin on levinud vene keel. Ja üldse tean ma Eestit paremini,“ lisas Gazarjan.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid