Gräzin vastas Jõerüüdile: mittekuulav ja ennasttäis saadik ei oskaks probleemidega tegeleda
Mittekuulav ja ennasttäis saadik ei teaks tegeleda "päris" probleemidega, kuid rahvasaadikute hulgas on ka selliseid, kellele Eestis toimuv väga korda ei lähe, kommenteeris reformierakondlane Igor Gräzin Jaak Jõerüüdi väidet, et praegused võimulolijad ei taju, et nad esindavad rahvast.
"Kardan, et Jaagu kirjeldatud saadikud ja ametnikud on olemas, aga mitte tõeliste proffidena," ütles Gräzin Delfile.
"Mittekuulav ja ennasttäis saadik ei teaks tegeleda kalapüügikvootidega Peipsil, veoautode teljekoormuse ja õpilaskodu planeerimise, sibula turustamise, kalakasvatusmuuseumi rahastamise või lennuühenduse asjadega. Ja katsu sa rahvast mitte esindada!" lisas Gräzin.
Poliitikuid on Gräzini sõnul mitme tööstiili ja -laadiga. "Härras-sotsid, kohviku-demokraadid, šampanja-konservatiivid ja hartade luuletajad. Mina esindan aga tavalist töötavat poliit-proletariaati süvamaalt - demokraatiat, nagu see peakski olema ja ette pole ette heidetud seni miskit," ütles Gräzin.
Eesti suursaadik Rootsis Jaak Jõerüüt ütles jõululaupäeval, et kokkuvõttes oli Eestil väga edukas aasta, kuna äkitselt ärkasid üles nii rahvas kui valitsejad ning mugav aeg sai otsa.
"Elu ei ole ühetasane nähtus, vahest on kurbi asju, vahest rõõmsaid asju. Mõnes mõttes oli möödunud aasta väga edukas Eestis, see läks väga hästi," rääkis Jõerüüt ETV saates "Jõulutunnel".
Hiljuti Reformierakonnast välja astunud Jõerüüdi sõnul on Eestis tekkinud olukord, kus paljudes erakondades, riigiametites, ministeeriumides ja ka riigikogus on väga palju inimesi, kelle puudub kogemus rahvast kuulata.
"Umbes paarkümmend aastat tagasi, siis kui me Eesti iseseisvust taastasime, ma olin kõige selle sees, ma mäletan seda väga hästi. Ei ükski esinduskogu siis, ei ülemnõukogu, ega Eesti Kongress ega Eesti Komitee ega ükski ajalooline isik, kes kahtlemata tegid oma ajaloolist tööd tollal, ei oleks saanud hakkama Eesti iseseisvuse taastamisega, kui nad ei oleks kuulanud seda, mida rahvas ütles. Ja sel ajal ütles rahvas väga kõva häälega, mida ta tahab. Ilma rahva toetuseta ei oleks mitte midagi juhtunud, me ei oleks Eesti iseseisvust taastanud."
"On tekkinud muretu tunne, et meid on valitud, me valiseme, las nemad räägivad oma juttu seal, see võtab ära energia ja adekvaatsuse," selgitas literaat.
