Jaanus Piirsalu: Putin kasvatab Venemaa eliidile uut moraali
Ajal, kus üha rohkem venemaalasi mõtleb Venemaalt minemakolimisele ning sama teed liigub ka raha, viitavad mitmed Kremli viimase aja algatused teadlikule soovile ühiskonda aina enam sulgeda.
Sel nädalal läbis Vene riigiduumas esimese lugemise eelnõu, mis keelab kõikidel riigi- ja munitsipaalametnikel ning nende abikaasadel ja alaealistel lastel omada välismaal pangaarveid, väärtpabereid ja kinnisvara. Karistus keelu rikkumise eest oleks üsna karm: trahv viis kuni kümme miljonit rubla (125-250 000 eurot) või kuni viis aastat vangitorni. On tõenäoline, et kinnisvara omamise keeld eelnõust siiski kaob või saab leebema vormi.
„Faktiliselt on see meie rahvuslikule eliidile uus moraal, millel on kaugeleulatuvad positiivsed sotsiaalsed tagajärjed,“ ütles eelnõu esitlenud Vene riigiduuma uus staar Vjatšeslav Lõssakov.
Lõssakov on Venemaa ühe suurima autojuhtide liikumise juhte, aga veelgi tähtsam on see, et ta on president Vladimir Putini üks usaldusisikuid parlamendis ning juhib eelmisel aastal Putini toetuseks loodud ülevenemaalist rahvarinnet. Kremli ideoloogid räägivad tema suu kaudu.
Patrioot hoiab vara Venemaal
Teine Kremli viimase aja algatus on Vene ärimeeste firmade toomine Vene riigi jurisdiktsiooni alla. Rõhuv enamus Vene erakapitalile kuuluvate suuremate ettevõtete omanikfirmadest asub mõnes maksuvabas piirkonnas. Kui nendel ettevõtetel tekib omavahel vaidlusi, siis eelistatakse neid lahendada peamiselt Londoni kohtutes või rahvusvahelistes arbitraažides, aga mitte Venemaal.
Asjade selline seis on Kremlile juba ammu pinda käinud ning 12.12.12. peetud iga-aastases föderaalses pöördumises teatas Putin soovist Venemaa majandust „deoffshore´ida“. Patriootlik ärimees, nagu ka ametnik, peab oma varasid hoidma kodumaal, kurjustas Putin.
Ametnikku või ärimeest, kes hoiab oma varasid välismaal, on Vene võimudel palju raskem kontrollida, sest puudub võimalus ähvardada teda näiteks varade arestimisega. Kui aga varad on kenasti kodumaal, on seesama ametnik või ärimees palju kergemini manipuleeritav. Lisaboonusena on inimesed ka vähem mõjutatavad välismaiste eriteenistuste poolt ja seegi on Kremlile oluline.
Jaganud välja suunised raha ja muu varanduse kodumaal hoidmise kohta, otsustas Kreml järgmiseks hoida kodumaal lapsed. Täpsemalt lastekodulapsed.
Lapsendamiskeeld
Sel ajal kui Läänemaailm jõululummuses elas, läbis Vene parlamendi mõlemad kojad tuulekiirusel eelnõu, mis keelab Vene laste lapsendamise Ameerika Ühendriikidesse. Keeld peaks hakkama kehtima juba 1. jaanuarist ning see ootab veel vaid Putini allkirja.
Lapsendamise keelu taustaks on USA senatis detsembri alguses vastu võetud ja Magnitski aktiks tituleeritud seadus, mis keelab USAsse sissesõidu ning seal varade omamise mitmekümnel Vene ametnikul. Neid peetakse vastutavaks jurist Sergei Magnitski surmas 2009. aastal Moskva eeluurimisvanglas.
Vene duuma sümmeetriline vastus ameeriklastele oleks olnud keelata viisad ning võimalus omada pangaarveid Venemaal nendel USA ametnikel, kes venelaste arvates on süüdi inimõiguste rikkumises. Kuna peale muigamise poleks säärane käik muud reaktsiooni tekitanud, siis otsustas Kreml keelata ameeriklastel Vene laste lapsendamise.
See lapsendamise keeld on praegu kõige emotsionaalsem aruteluteema Vene ühiskonnas ja selle ulatus on võrreldav vaidlusega punkbändi Pussy Riot ümber. (Muidugi ei saa välistada, et lapsendamise teema algatati selleks, et „tappa“ avalikkuse huvi mõne olulisema teema vastu, nagu näiteks sügisel suure mürtsuga alanud korruptsioonivastase kampaania kokku tõmbamine.)
Lapsinvaliidide karistamine
Paljudele jääb arusaamatuks, miks karistatakse lapsi kahe riigi omavaheliste suhete pärast. Ameerika pered on 20 aasta jooksul lapsendanud umbes 60 000 Vene last (USA Moskva suursaadiku andmetel), kellest paarkümmend on erinevatel põhjustel seal surnud, kaasa arvatud kasuvanemate süül.
Samal ajal hukkub Venemaal kasuvanemate süül kümneid kordi rohkem lapsi. Venemaal lubatakse lapsi välismaale kasuperesse saata niigi vaid juhul, kui neid ei õnnestu anda kasuperesse Venemaal. Reeglina on need puudega lapsed, keda Vene kasuvanemad ei taha.
„Dima Jakovlevi“ (USA kasuperes hukkunud Vene poisi nime järgi) nime saanud seadus mõjutab eelkõige Venemaa lastekodudes ja pehmelt öeldes tagasihoidlikes tingimustes elavaid orbe-invaliide, kelledest paljudele on välismaine kasupere ainus võimalus paremaks eluks. Isegi Putin teab seda fakti väga hästi.
1. detsembri seisuga ootas 700 000 Venemaa lastekodudes elavast lapsest lapsendamist 200 000. Kasulast soovis võtta vaid 18 500 Venemaa kodanikku ning nad kõik soovisid lapsendada „tervet last“. (Venemaa föderatsiooninõukogu hariduskomitee esinaise Zinaida Dragunkina andmetel.)
Magnitski akt teenib Kremli huve
Et küsitava sisuga Magnitski akt suudaks piirata inimõiguste rikkumisele kaasa aidanud Vene ametnike tegutsemisvabadust välismaal, peaks sellega liituma eelkõige Euroopa Liit, sest eeldatavasti asub just seal suurem osa Vene ametnike varadest. Aga see selleks.
Palju huvitavam on aga see, et Magnitski akt võib kujuneda kahe teraga mõõgaks, sest see täidab ju Kremli eesmärki panna Vene ametnikke järele mõtlema selle üle, kas on mõtet oma vara ja raha välismaal hoida. Putin ja tema lähikondsed peaksid plaksutama USA senaatorite otsuse peale.
Seletan oma loogikat. Venemaa poliitiline ja majanduslik eliit on aastakümneid, isegi Putini valitsemisajal, elanud lootuses ja soovis integreeruda Lääne eliiti. Kui nüüd vähemalt Vene ametnike eliit näeb, et Lääs häälestub järjest enam nende vastu, siis see lootus puruneb ning nad hakkavad järjest toetama ideed, et Venemaa peab võimalikult palju ise hakkama saama, olema Läänega võimalikult palju mitteseotud.
Välismaa mõju piiramise trend algas juba suvel, kui riigiduuma võttis Kremli soovil vastu seadused, mis piirasid välismaiste rahade eest tegutsevate mittetulundusühingute tegevust ning laiendasid spioneerimise mõistet.
„Venemaa on ümbritsetud vaenlastest!“ on juba sajandeid olnud Vene riigijuhtide üks lemmikloosungeid. Tuntud Venemaa-ekspert Richard Pipes peab venelaste vaenulikku suhtumist välismaailmasse (eelkõige Euroopasse ja USAsse) koguni nende kultuuriliseks eripäraks.
Huvitav on jälgida, kas Kreml astub uusi samme suletumaks ühiskonnaks saamise suunas. Ma ei imestaks, kui järgmisena võetaks ette kampaania, et Vene lapsed (või vähemalt Vene ametnike lapsed) peavad õppima Venemaa keskkoolides ja mitte kuskil Inglismaal või Šveitsis, nagu Vene eliidi seas tavaks on saanud. Põhjenduseks võib tuua, et õppimine välismaa ülikoolides on küll lubatud, aga „õiged väärtused ja kasvatuse“ saavad Vene lapsed ainult kodumaa üldhariduskoolides. On ju Putin tegemas patriotismist oma kolmanda ametiaja peamist toetuspunkti.
