Saksamaa saadab oma vanu ja haigeid välismaa hooldekodudesse

Üha suurem hulk eakaid ja haigeid sakslasi saadetakse pikaajalisele hooldamisele välismaa hooldekodudesse ja rehabilitatsioonikeskustesse kasvavate kulude ja langeva taseme tõttu Saksamaa vastavates asutustes.

Seda praktikat, millega on tuhanded Saksa pensionärid ümber asustatud hooldekodudesse Ida-Euroopas ja Aasias, on teravalt kritiseerinud sotsiaalse heaolu organisatsioonid, mis nimetavad seda ebainimlikuks deporteerimiseks, kirjutab Briti ajaleht The Guardian.

Et aga üha suurem hulk sakslasi ei suuda omale lubada hooldekodude kasvavate kulude eest tasumist ning et elanikkond vananeb ja kahaneb, on välismaale saadetavate hoolealuste arvus tõenäoliselt oodata vaid kasvu. Eksperdid nimetavad seda aegpommiks.

Saksamaa kroonilist hoolduskriisi – valitseb tööjõupuudus ja kulud kasvavad kiiresti – on aastaid leevendatud Saksamaale sisserändavate idaeurooplaste abil.

Eakate inimeste Ida-Euroopasse saatmist nähakse aga uue meeleheitliku sammuna, mis annab tunnistust sellest, et isegi imporditud odavama tööjõuga ei ole võimalik süsteemi töös hoida.

Saksamaa sotsiaalliidu VdK hinnangul saadab see, et üha rohkem sakslasi ei suuda maksta hooldekodukoha eest kodumaal, valju häiresignaali. VdK kutsub üles poliitilisele sekkumisele.

„Me lihtsalt ei saa lasta neid inimesi, kes Saksamaa üles ehitasid selliseks, nagu ta on, kes panid kõigesse sellesse kogu elu jooksul oma selgroo, minema deporteerida,“ ütles VdK president Ulrike Mascher. „See on ebainimlik.“

Uurijad leidsid, et hinnanguliselt 7146 Saksa pensionäri elas 2011. aastal hooldekodudes Ungaris. Üle 3000 on saadetud hooldekodudesse Tšehhisse ning üle 600 on neid Slovakkias. Teadmata arv Saksa pensionäre veedab vanaduspõlve Hispaanias, Kreekas ja Ukrainas. Üha rohkem on neid ka Tais ja Filipiinidel.

Osa Ungaris, Tais ja Kreekas elavatest Saksa pensionäridest ütles The Guardianile, et on seal omal vabal tahtel, sest hind on soodsam, keskmiselt kolmandik või kaks kolmandikku Saksamaa omast, ning ka hoolduse tase on parem.

Osa oli aga kodumaalt minema saadetud vastu tahtmist.

The Guardian avastas ka, et mitmed tervishoiuteenuste pakkujad ehitavad või on kohe avamas eakatele sakslastele mõeldud hooldekodusid välismaal. Seda peetakse selgelt kasvavaks ja tulutoovaks äriks.

Saksamaa liidustatistikabüroo andmetel ei suuda üle 400 000 eaka kodaniku endale hooldekodus elamist lubada. Aastaga on see number kasvanud viis protsenti.

Hooldekodukoha eest küsitakse Saksamaal praegu keskmiselt 2900-3400 eurot kuus.

Euroopa Liidu seadused ei luba praegu riiklikel tervisekindlustajatel sõlmida otselepinguid välisriikide hooldekodudega, kuid see tõenäoliselt muutub, sest seadusandjad on sunnitud leidma viise Euroopa rahvastiku vananemisele reageerimiseks.

Seaduste puudumine ei ole takistanud pensionäre või nende perekondi välismaa hooldekodusid valimast, kui nende pensionid sealsed kulud katavad.

Kriitikud on aga väljendanud erilist muret dementsete patsientide pärast. Kardetakse, et nad saadetakse välismaale, sest nad ei saa niikuinii aru, kus nad on.

Saksamaa Alzheimeri liidu juht Sabine Jansen ütles, et ümbrus ja keel on sageli ülima tähtsusega dementsetele patsientidele, kes püüavad oma identiteeti säilitada.

Oodatakse, et Saksamaa elanikkond kahaneb 2050. aastaks praeguselt 82 miljonilt 69 miljonile ning iga 15. inimene, kokku 4,7 miljonit, vajab hoolekannet, mis tähendab, et probleem ainult süveneb.