Uuring: lapsed vaatavad telerit vähem ja veedavad rohkem aega arvutis
Aastatega on mõnevõrra vähenenud televiisori vaatamisele kulunud aja hulk. Suur osa selles on ka võimaluste laienemisel infotehnoloogia valdkonnas.
2010. aasta uuringu andmetel vaatavad koolipäevadel vabal ajal televiisorit seitse tundi või rohkem kaks kuni neli protsenti 11-15-aastastest õpilastest. Nende hulgas on poisse rohkem kui tüdrukuid.
Kõige rohkem on teleri ees 13-aastased
Televiisori ja DVD-vaatajate hulk on aasta-aastalt langenud ja olenevalt vanusest muutub õpilastel televiisori vaatamisele kulutatud aeg.
Vanuserühmade võrdluses on nii poiste kui ka tüdrukute seas teleri ja video vaatajate hulk suurem just 13-aastaste hulgas, võrreldes noorema- või vanemaealiste õpilastega, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust "Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine".
Koolipäeval vaatab televiisorit kaks või enam tundi 11–15-aastastest õpilastest 69,2 protsenti ning nädalavahetusel 82,5 protsenti.
Kaks ja rohkem tundi iga päev televiisorit vaadanute osakaal on koolipäevadel poistel ja tüdrukutel sarnane. Kõikides vanuserühmades vaatavad kasuvanemaga peredest pärit poisid oluliselt rohkem televiisorit võrreldes üksikvanemaga peredest või täisperedest pärit poistega. Tüdrukute hulgas ei ilmne perestruktuuri mõju telerivaatamisele rohkem kui kaks tundi koolipäevadel.
Kodus räägitav kõnekeel ei mõjuta teleri vaatamisele kulutatud aega.
Rahvusvaheliselt hinnatakse ülemääraseks ekraaniaja tarbimiseks kaks tundi ja enam ekraani ees veedetud aega.
Viis protsenti poistest on arvuti taga terve tööpäev
Arvutit kasutab väljaspool koolitunde kaks tundi või enam võrgus suhtlemiseks, internetis surfamiseks, e-kirjavahetuseks ja muuks sarnaseks koolipäevadel 57 protsenti ja nädalavahetusel 64 protsenti õpilastest.
Uuringu tulemustest ilmnes, et 35 protsenti poistest ja 72 protsenti tüdrukutest kulutab kuni kaks tundi vabal ajal koolipäevadel arvutimängudele.
On tähelepanuväärne, et viis protsenti poistest ja ligi kaks protsenti tüdrukutest veedab aga arvuti taga mängides seitse tundi ja rohkem.
Vanemaks saades arvutikasutajate hulk suureneb nii koolipäevadel kui ka nädalavahetusel.
Rohket televiisori ja arvutimängudele kulunud ajakasutust mõjutab nii elukoht, elupiirkond, kodus räägitav kõnekeel kui ka edasijõudmine koolis.
Elupiirkonna võrdluses selgub, et oluliselt suurem õpilaste hulk, kes kulutavad rohkelt aega arvutimängudele, elab Ida- ja Lääne-Virumaal.
Kodus räägitava kõnekeele järgi mängivad mitte-eesti kodukeelega tüdrukud oluliselt rohkem televiisori ja arvutimänge kui eesti kodukeelega tüdrukud. Poiste seas erinevus kõnekeele järgi puudub.
