"Siin on nüüd ka ilmavaateline küsimus, et mis tüüpi kõrgharidust me tahame. Kas me tahaksime, et kõrgharidus oleks elitaarne või et ta oleks rohkem massiline," ütles Land intervjuus BNS-ile. "Näiteks kui mina õppisin Tartu ülikoolis 80-ndatel aastatel, siis kui ma õigesti mäletan, oli Tartu ülikooli tudengite arv kindlasti alla 10 000. Praegu on seal kaks korda rohkem üliõpilasi," sõnas Land.

"Kui me vaatame, mis on vanusegruppides inimeste protsent, kes õpivad ülikoolis, siis me ikkagi peame vaatama ringi enda ümber ka," ütles Land. "Kui me vaatame ikkagi rohkem Põhjamaade poole, siis see protsent seal kisub pigem 50 ligi, Eestis on ta praegu kuskil 40," selgitas ta.

"Nii et ma kindlasti ei arva, et üliõpilasi on liiga palju, et me peaksime hakkama puht administratiivsete meetmetega piirama üliõpilaste arvu," lisas Land.

Eesti kõrgharidus on Landi hinnangul tõepoolest veidi sotsiaal- ja humanitaarteaduste poole kaldu, kuid see pole ilmtingimata halb. "Eks see peegeldab ka praegu Eesti ühiskonna arenguastet või taset, kus me oleme," tõdes Land. "Aga seda meelt ma olen küll, et ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkuse seisukohalt tahaks näha rohkem üliõpilasi loodus- ja täppisteadustes. Uued tehnoloogiad, innovatiivsus, see on ülioluline," sõnas rektor.

Landi kinnitusel on reaalainete madal populaarsus probleemiks ka näiteks Rootsis, kus püütakse metoodika uuendamise teel reaalaineid õpilastele rohkem atraktiivseks muuta. "Ma arvan, et sama on siin, et kõik saab alguse koolist ja selleks, et kui me tahame saada häid üliõpilasi loodusteadustesse, siis me peame koolitama sinna õpetajaid ja meil peab olema vastav metoodika," sõnas Land.

Selle eesmärgi täitmiseks on Landi sõnul Tallinna ülikooli juures moodustamisel hariduse innovatsioonikeskus, mis peab koondama didaktikuid ja aineõpetajaid koolitavaid üksusi ning pakkuma neile uusi metoodikaid ja lähenemisi.