Haldo Oravas: Mida teed sina oma riigi heaks?
Ettevõtted said kriisis lihtsalt sedavõrd räsida, et neist pole mitu aastat olnud ülearust tolku. Hea, kui töökohti ära ei kaota ja hing sees püsib. Elu näitab, et riik ja küla ei suuda siiski ühiskonna ootustele piisavalt vastata ja isegi hädavajalikke asju “ära teha”. Eriti neid asju, mis on erilised ja emotsionaalselt tähtsad.
Paljud ausambad on taastatud annetuste abiga. Ühiskondlikult kaasamõtlev ja kaastegev kodanik on kohaliku elu mootor. Ta teab, mis on tähtis ja teeb selle ära. Loov mõtlemine ja teotahe liigutavad mägesid.
Tahtmata kuidagi vähendada riigi või kohaliku omavalitsuse rolli inimväärse elukeskkonna loomisel, tabasin end Viimsi heategevusballil osaledes mõistmiselt, kui palju on võimalik kodanikel korda saata, kui neil on selleks tahet ja hingejõudu. Viimsi Invaühingu korraldatud ballil kogunes erivajadustega laste toetuseks ligi 10 000 eurot. Kuuendat korda peetud heategevusballist on saanud kohaliku elu aasta tähtsündmus – inimesed tahavad head teha küll, kui neile selleks võimalus anda. Võimaluste loomine on aga tõsine töö.
Pereväärtused ühiskonnas
Aastavahetuse paiku jääb mulje, et Eesti on häid inimesi ja firmasid täis ning mõneti neid, kes kas millegi olulise jaoks raha koguvad või mõne summa annetavad, isegi naeruvääristatakse või kahtlustatakse, et mis olid ikka need heateo tõelised motiivid.
Ühiskond on seda tervem, mida rohkem me üksteisest ka ilma sotsiaalse kohustuseta hoolime. Vabatahtlik töö nõrgemate jaoks ei aita mitte ainult neid, kes abi vajavad, vaid aitab ka neid, kes abi annavad. Muudab meid kaastundlikumaks ja hoolivamaks. Enesekeskus demokraatlikku ühiskonda ei sobi.
Ühest küljest on imelik rääkida, et head inimesed, võtke ise midagi ette. Teisest küljest on see küpse ühiskonna elementaarne tahe oma kogukonda toetada. Riiki või küla võib vaadata ühest küljest toetava perekonnana, teisest küljest motiveeriva kasvukeskkonnana. Aga isegi Eesti kõige rikkama valla, mida Viimsi tulumaksu laekumiselt ühe elaniku kohta on, võimalused ei ole alati sellise keskkonna loomiseks piisavad. Ikka on vaja veel ühte kooli ja veel ühte lasteaeda.
Heategevus ei tähenda ainult soovi annetada raha. Rahast võib väärtuslikumgi olla aeg, mida inimesed oma kodukoha või riigi heaks annetavad... Rääkimata suhtumisest oma kodukanti.
Meil on metsalause puhtamaks saamise jaoks vaja “Teeme ära!” talguid, kuid Šveitsi linnade tänavad on piltlikult öeldes tolmutud ka ilma selliste kampaaniateta. Kui ühiskond on oma elukeskkonna suhtes hooliv, ei ole paljusid asju kampaania korras vaja ette võttagi – kõik on korras ja hoolitsetud selletagi.
Ma ei jaga arvamust, et inimesed ei tohiks teha jõulukinke või saata jõulukaarte. Aga nende tegemise-saatmise kõrval mõelgem ka sellele, mida võtta oma südameasjaks - mis võiks olla oma riigis või külas see, mis tuleb korda ajada, mis tuleb ära teha või ellu kutsuda. Sest paraku on asju, mis ilma kodanikuinitsiatiivita jääksidki tegemata...
