Ergma sõnul vajavad aeg-ajalt lahtimõtestamist, läbiarutamist ja ülekordamist demokraatia põhitõed, seda nii parlamendis kui ka väljaspool. „Teame, et riigikogul peab olema võimalik oma põhiseaduslikke ülesandeid, eelkõige seadusandlikku funktsiooni vabalt ja segamatult täita läbi vaba arutluse ja võimaluse kuulata organisatsioonide ja institutsioonide seisukohti,“ lausus spiiker. „Taas, nagu 1990. aastatel, vaieldakse parlamendisaadikute puutumatuse ja võimude lahususe üle. Arutlusobjektiks on saanud parlamendi enesekorraldusõiguse ja täitevvõimu teostatava kriminaalmenetluse põhimõtete piirid.“

„Soovin, et igal poliitikul oleks selgelt meeles vastutus - mitte ainult oma erakonna ees, vaid Eesti ees. Soovin kõigile ilusat uut aastat ja head tervist,“ edastas Ergma oma uue aasta soove.
Riigikogu esimehe sõnul on mööduval aastal on olnud palju head, ent siiski on olnud tegemist küllalt keerulise astaga. Hea on, et majanduse olukord on võimaldanud mitme aasta järel mitmetel elualadel palkasid tõsta, kuigi arusaadvalt ei ole see tõus küllaldane. „Tänud eesti töökatele inimestele, kelle töö on majandust elavdanud,“ kiitis Ergma.

„Märgin ära, ESF ja ESM-ga seotud keerulised küsimused, mille üle käisid parlamendis tõsised arutelud suve lõpul, on näidanud, et need mehhanismid aitasid kaasa Euroopa finantsturgude stabiliseerimisele,“ võttis Ergma kokku aasta jooksul riigikogus tehtut.

Tähtsaim on muidugi eelmisel nädalal heakskiidu saanud 2013. aasta riigieelarve.
„Kuid riigieelarve menetlus oli raske, sest üks opositsioonierakond kasutas obstruktsiooni ebamõistlikult,“ nentis Ergma.

Tulevikku silmas pidades on Ergma sõnul erilise tähendusega pensioniseaduste muudatused ehk vanemapension, mis sätestab lapse kasvatamisega seotud täiendava kogumispensioni sissemakse tegemise ja pensionilisa maksmise eesmärgiga kompenseerida vanema tulevase pensioni võimalikku vähenemist lapse kasvatamise tõttu.

Võeti vastu võetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seadus ja teiste seaduste muutmise seadus. Täiskogu heakskiidu on saanud uus avaliku teenistuse seadus, mida on juba aastaid oodatud.

Riigikogu esimees toob veel välja, et riigikogu on pidanud oluliseks ühiskonnas toimuvale kiirelt reageerida. „Näiteks arutas põhiseaduskomisjon veel viimastel nädalatel erakondade rahastamise teemat või näiteks alles mõne päeva eest RK liikmete immuniteedi või RK komisjonide istungite kinnisuse teemat.“

Võltsimisvastase kaubanduslepinguga (ACTA) seotud küsimuste arutamiseks toimus EL asjade komisjoni avalik istung, kuhu kaasati ka teisi komisjone, valitsuse esindajaid ja erialaspetsialiste, kellega teema põhjalikult läbi arutati.

Aktuaalseid teemasid on olnud aga teisigi: näiteks toimus avalik arutelu valimisea langetamise üle ning kodanikuühiskonna arengu üle arutlesid ühiselt põhiseaduskomisjon, kultuurikomisjon ja sotsiaalkomisjon.

„Olulise tähtsusega riiklike küsimuste aruteludest tahaksin eraldi esile tõsta eelmisel nädalal olnud omastehoolduse teemat aga ka juba mai lõpus väliskomisjoni Aasia raporti arutelu,“ sõnas Ergma. Raporti koostamisele eelnesid mitmed kuulamised komisjonis, telliti teadlastelt analüüse, regioonis toimuva paremaks mõistmiseks käidi kohapeal ning alles seejärel valmis põhjalik raport Eesti võimalused ja huvid Aasias aastani 2025, mis lisaks elektroonilisele versioonile ilmus ka eraldi trükisena.

Tõsine proovikivi oli riigikogule mai lõpus Tallinnas toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistung, mis tõi siia 46 riigi delegatsioonid ühtekokku ligi 600 külalisega. Järelkaja istungi sisulisele ja korralduslikule küljele oli igati positiivne, kiitis Ergma.