Osariikide parlamentides etendatav traditsioon pärineb ajast, mil üksnes valitud seadusandjatel oli presidendi valimise õigus, vahendab BNS.

Praeguseks on tegemist tseremoniaalse protseduuriga, mis hõlmab parteitöötajate ja väsimatute aktivistide tööd iga osariigi valijaskonna tahte elluviimisel.

Iga osariigi valimistulemus määrab selle, kas demokraatidest või vabariiklastest valijameestekogu liikmed saavad õiguse president ära valida.

Lõpptulemuses kahtlust ei ole, ametisolev president Barack Obama saab tõenäoliselt 332 ja tema vabariiklasest vastaskandidaat Mitt Romney 206 häält.

Valijameestekogu kinnitab teiseks ametiajaks ametisse ka asepresident Joe Bideni.

Hääletussedelid on hetkel teel Washingtoni poole, kus kongressi uus koosseis need 6. jaanuaril üle loeb. Obama kinnitatakse ametisse kaks nädalat hiljem.

Ühendriikide põhiseaduse 12. parandus teeb osariikide valitud valijameestekogu liikmetele ülesandeks presidendi ja asepresidendi valimiseks kokku tulla.

Valimissüsteemi järgi valib rahvas valijameestekogu, mis omakorda valib presidendi. Valijameeste arvu määrab igale osariigile eraldatud esindajatekoja ja senati kohtade summa.

Valijameestekogu süsteem on paljude ameeriklaste jaoks "ajast ja arust" ning üha valjemaks muutuvad hääled, mis nõuavad selle kaotamist.

Üheksa osariiki on teatanud, et nende hinnangul tuleks USA president valida otse. Seeläbi saaks presidendiks mees, kes kogub 50 osariigi peale kõige rohkem hääli sõltumata sellest, kuidas tal igas üksikus osariigis läheb.

See otsus ei jõustu enne, kui seda asub toetama valijameestekogu enamuse saavutamiseks piisav arv osariike.

Minnesotast valitud esindajatekoja liikme Pat Garofalo sõnul on piiratud arvu nn õõtseosariikide ebaproportsionaalne tähtsus tekitanud olukorra, kus suurem osa riigist on presidendivalimistel tähtsusetuks muutunud.

USA presidenti valis tänavu ligi 117 miljonit inimest.