Justiitsminister peab seaduste kirjutamisel oluliseks kasutatava keele lihtsust ja tekstide arusaadavust.

"On tavaks saanud, et iga kaalukama seaduse kohta avaldatakse ka kommenteeritud väljaanne. Kuid seadus peab olema arusaadav ka ilma kommentaarita," leiab Pevkur.

"Kui õigusteaduse oskuskeele ehk õigusterminoloogia puhul on valitsenud suhteline üksmeel selles, et seda peavad hästi tundma vaid õigushariduse omandanud asjatundjad, siis õigusaktide keele puhul on olnud selged vastasleerid," ütles minister.

Pevkuri sõnul on erialastes diskussioonides ja varasematelgi õiguskeelepäevadel on vaieldud selle üle, kas õigusaktide keel ehk seaduskeel peab olema hea üldkeel ja arusaadav enamikule rahvale või piisab, kui seda mõistavad lugeda õigushariduse omandanud asjatundjad.

"Asun nende leeri, kes seisavad hea selle eest, et Eesti inimene ei peaks seadusest aru saamiseks pöörduma kõrgelt tasustatud juristi poole, vaid suudaks seadust lugeda ja seda mõista iseseisvalt," lausus Pevkur.

Täna tähistatakse lühikonverentsiga kahekümnendat õiguskeelepäeva, mille keskseks teemaks on "Seaduse keelest ja meelest" ning millel teevad ettekande Hent Kalmo, Ilmar Tomusk, Karl-Martin Sinijärv ning Mart Nutt.

Ajakirja Õiguskeel saab lugeda justiitsministeeriumi kodulehel