Loe, miks esitas põhiseaduskomisjon oma esimehele suuremat pensionit lubava ettepaneku
Hiljuti viis riigikogu põhiseaduskomisjon riigiteenijate palgatõusu puudutavasse eelnõusse muudatuse, mis annab komisjoni reformierakondlasest juhile Rait Marustele õiguse saada tulevikus suuremat riigikohtu esimehe pensioni. Komisjoni opositsionäärist liikme Priit Toobali sõnul ei olnud nimetatud ettepaneku algataja Maruste ise ning reformierakondlane taandas end ka ettepaneku arutamisest.
Hetkel on kehtiva seaduse järgi õigus saada pensionina 75 protsendist riigikohtu esimehe palgast isikul, kes on töötanud riigikohtu esimehena üle 7 aasta. Probleem on aga selles, et Rait Maruste staaž jäi 6,5 aasta pikkuseks, sest ta valiti Euroopa inimõiguste kohtu kohtunikuks valitsuse pakutud kandidaatide hulgast.
Kehtiva seaduse järgi oleks seega Marustel pensioniikka jõudes õigus saada vanaduspensioni, mille suurus on 75 protsendi asemel 50 protsenti riigikohtu esimehe palgast. Põhiseaduskomisjon soovib aga teha nüüd seadusesse muudatuse, mille kohaselt piisaks suurema pensioni saamiseks viieaastasest staažist ehk Maruste hakkaks saama pensioni 75 protsenti riigikohtu esimehe palgast.
Kuigi Marustel võiks põhiseaduskomisjoni esimehena olla selles asjas justkui isiklik huvi, lükkas komisjoni liige Priit Toobal kõik sellekohased spekulatsioonid tagasi.
"Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmena võin kinnitada, et Rait Maruste taandas end selle küsimuse arutelust. Hiljem soovitas Rait Maruste sellist seadusemuudatust mitte teha, teised komisjoni liikmed olid aga muutmise poolt. Seega käitus Maruste igati aumehena ja kui keegi väidab, et Maruste seda parandust surus või oli lausa algatajaks, on see vale," ütles Toobal.
Peamise pensioniks vajaliku staaži langetamise otsuse selgitusena tõi Toobal välja asjaolu, et Maruste nimetati riigikohtu esimeheks tähtajatult, kuid tänane 9-aastane ametisoleku tähtaeg riigikohtu esimehele kehtestati hiljem, peale Maruste ametist lahkumist.
"Mina isiklikult leian, et sellistel ametikohtadel – näiteks Riigikohtu esimees, õiguskantsler, riigikontrolör ja kohtunikud – peaksid olema tagatud piisavad garantiid tagamaks isikute sõltumatus ja kindlustatus tuleviku ees. Nii ei teki olukorda, kus nad ei julgeks teha ebapopulaarseid otsuseid või näiteks kritiseerida valitsuse vms institutsiooni tööd," lisas Toobal.
Järgmise aasta 1. juulist hakkab kohtunike palk moodustuma vaid palgamäära alusel, mida korrutatakse kindlaksmääratud koefitsiendiga. Riigikohtu esimehe palk saab siis olema 5200, riigikohtu liikmetel 4420, ringkonnakohtu kohtunikel 3900 ning maa- ja halduskohtu kohtunikel 3380 eurot kuus.
