Riigikaitse uus arengukava jätab reservist välja Nõukogude armees teeninud ajateenijad

Täna avalikkusele uut riigikaitse arengukava tutvustanud kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul suureneb kava järgi muuhulgas ka ajateenistusse võtnute arv, kuid reservväkke arvatakse kaitseväe juhi sõnul vaid Eesti Vabariigis teeninud reservväelased ehk Nõukogude vägedes teeninuid enam reservi ei arvata.

"Suurendatakse (reservi - toim.) selle võrra, et me arvestame põhi- ja täiendusvalmiduse reservidesse kõik Eesti Vabariigis ajateenistuses teeninud. Miks ainult, sest see on 10 aasta plaan ja need, kes on Nõukogude armees ajateenistuse läbinud, jõuavad ikka, kus nende kasutamine riigikaitseks ei ole enam otstarbekas. Erandid on aga võimalikud," teatas Terras.

Terrase sõnul ei kaotata vastupidiselt levinud arusaamale ära ka ühtegi üksust ning kõik Eesti senised varud säilivad.

Täna avalikkusele tutvustatud riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022 toob kaitseväe juhtide ja kaitseministri Urmas Reinsalu sõnul meie kaitse arengusse olulisi muudatusi: suureneb Eesti kiireageerimisvõime, suureneb ajateenistusse võtnute arv ning näiteks 2022. aastaks on ette nähtud ligi 90 000 võitleja suurune reservarmee.

Samuti viiakse läbi erinevaid juba avalikkuse eest läbi käinud muudatusi, nagu kasarmute korrastamine, palkade tõstmine tuleva aasta 1. aprillist, erinevad reformid staapides, kaitseliidule suurema vastutuse andmine ja selle liikmeskonna suurendamine ning maaväele lisabrigaadi loomine.