Viis protsenti Eesti elanikest on probleemsed hasartmängijad
Probleemidega mängijaid on enim meeste, noorte ning töötute seas, selgus täna rahandusministeeriumis tutvustatud uuringust „Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega“.
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse algatusel TNS Emori poolt läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et hasartmänge on raha peale mänginud pea iga teine ehk 47 protsenti 15-74-aastastest elanikest.
Kuigi hasartmängude ehk raha peale mängimise tase on kõrge, on võrreldes 2010. aastal läbiviidud uuringuga mängijate osakaal elanikkonnas vähenenud pea kõigis mänguliikides.
Positiivsena toodi uuringu esitlusel välja hasartmängusõltuvuse riski alanemist nii elanikkonnas tervikuna kui ka mängijate hulgas.
Võrreldes 2010. aastaga on riskirühma kuuluvate mängijate probleemid süvenenud ja nad on sagedamini nõustunud väidetega, mis viitavad hasartmängusõltuvuse riskile.
Noored mängivad internetis
Uuringust selgus ka, et hasartmänge on mänginud märkimisväärne osa noortest, kes ei tohiks seadusest tulenevate vanusepiirangute tõttu seda teha.
Noored on mänginud sõltumata kehtivatest vanusepiirangutest internetis ja väljaspool internetti nii kasiinomänge, osalenud kihlvedudes ja spordiennustustes, mänginud loteriid ja kiirloteriid.
Hasartmängude mängijate ning mittemängijate suhtumine kehtivatesse seadusandlikesse hasartmängude mängimisega seotud piirangutesse on sarnane.
Enamik nõustub, et mõistlik vanusepiirang kasiinomängude ja pokkeri mängimisele on 21 eluaastat ja et riik peaks litsentseerimata internetikasiinodesse suhtuma maksimaalse rangusega.
Mängijate jaoks on oluline, et hasartmängukorraldajad, kelle mänge nad internetis mängivad, omaksid Eestis tegevusluba ja nad suhtuvad pigem hästi ka kohtustuslikku enesetuvastamisesse ja oma isiku registreerimisse kasiinosse sisenemisel.
