Delfi EL debatt: Kas Türgi saab Euroopa Liidu liikmeks?
Euroopa Liidu uute liikmesriikide teemal debateerisid Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabevahetuse assistent Erkki Bahovski ning Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas.
Vaata videost, milliseks hindasid Bahovski ja Lobjakas Türgi võimalusi Euroopa Liiduga liitumiseks.
Euroopa Liit on Bahovski sõnul toetunud lääne liberaalse demokraatia mudelile, mille kohaselt tuleneb võim rahvalt. Reaalsuses, kus Euroopa Liitu juhib täitevvõim ehk Euroopa Komisjon, on pidevalt räägitud demokraatia defitsiidist, nimetades seda ELi Achilleuse kannaks.
Jah, Euroopa parlamenti valitakse küll otse, aga huvi valimiste vastu on kahanemas. Ka side enda valitud esindajatega pea olematu, kuna Brüsselis satuvad lähetatud juba niiöelda teisele tasandile. ELi institutsioonide võimusuhete kohta mahuka uurimuse koostanud Julia De Clerc-Sachsse ja Piotr Kaczyński arvates on Euroopa Parlament küll üha enam võimustatud, kuid aina vähem legitiimsust omav institutsioon.
Bahovski leiab, et ka täitevvõimu esindajate ehk tegelike Euroopa juhtide valimine oleks oluline ELi legitimiseeriv samm. Brüssel saab võimu juurde, seega peab ta selleks saama mandaadi ka rahvalt. Kas rahva kaasamine on üldse võimalik? Lobjaka arvates on see sisulise avaliku debati puudumise tingimustes keerukas. Ta leiab, et kriisi saab kasutada hüppeks aga võib-olla on see hüpe tühjusesse?
Arutelu, kuidas muuta ELi juhtimist, käib nii liikmesriikides kui ka ELi tasandil. Hetkel nimetab Euroopa Komisjoni presidendi ametisse Euroopa Liidu Nõukogu (ehk liikmesriikide ministrid) ja otsuse kinnitab Euroopa Parlament. Mõned eksperdid toetavad vaid parlamendi valitavat presidenti, teised arvavad, et liikmesriikide juhid ei tohiks protsessist kõrvale jääda. On ka neid, kes leiavad, et Euroopa Komisjoni presidenti peaks valima Euroopa kodanikkond otse.
Igal juhul peab nõustuma endise Belgia peaministri ja praeguse Euroopa Parlamendi rahvapartei liidri Wilfried Martensiga, kelle hinnangul peitub ELi edu võti tema demokratiseerimises.
Lisaks eelkirjeldatud juhtide valimist puudutavale, tuleb pilgud pöörata ka iga liikmesriigi ELi suunalise poliitika elluviimisele. Eesti puhul taandus pärast ELiga liitumist rahvaesinduse roll õigusloome kontekstis peamiselt probleemile, kuidas tagada õigusloomealane kontroll täidesaatva võimu üle, mis on riigi peaesindaja Euroopa tasemel toimivas otsustusprotsessis.
Rahvaesinduse muutumist “kummitempliks” mitte pelgalt valimissüsteemi, vaid ka kaalukate otsuste Euroopa Liitu liikumise tõttu, on hakatud siiski lõpuks analüüsima. Lisaks on üle kogu Euroopa trendiks, et ministrid külastavad rahvaesindusi sisuliste ettekannetega kriisieelsest ajastust tihemini.
Kas ja kuidas peaks Euroopa Liit laienema tulevikus? Praegu on Euroopa Liidus ametlikult viis ELi liikme täisstaatust taotlevat kandidaatriiki: Island, Montenegro, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Serbia ja Türgi.
Island on Euroopa vabakaubanduse süsteemi kuulunud juba 1970. aastast, tugevam soov ELiga liituda on tekkinud pärast 2009. aastal riigis toimunud majanduskollapsi. Samas ei ole mitmed eksperdid kindlad, et liitumiseks vajalik rahvahääletus annaks positiivse tulemi.
2005. aastast kandidaatriik olnud ja siiani umbes 500 miljonit eurot liitumisabi saanud Makedoonia probleem on selgelt poliitiline - suhted naaberriikidega võivad takistada ühinemist. Montenegro võib olla siin palju edukam, kuigi läbirääkimised algasid alles käesoleval aastal. Siiski on analüütikute arvates veel palju teha, et riik suudaks end läbi majandusreformide tõestada “kõlbulikuna”.
Kriisist toibuv Euroopa on muutunud ettevaatlikumaks ja liitumisläbirääkimisi võetakse tõsisemalt kui eales varem. Türgi ja ELi suhted on “väsinud”. Olles vestelnud sealsete kolleegidega, ei nähta juba pikemat aega, et olulise läbimurde saavutamine oleks võimalik.
Stagnatsiooni põhjuseid on mitmeid: ELi enda võimekus Türgit absorbeerida, Türgi erinev majandus ja halduskultuur, Saksamaa ja Prantsusmaa kahtlev ja kohati tõrjuv suhtumine ja lisaks veel ka Küprose probleem. Nii võib Türgi jääda seotuks mitmete koostöölepingutega, täisliikme staatust ei näe lähemas tulevikus ette vist ka kõige paadunum optimist.
Euroopa Liidu laienemine ei ole kindlasti pelgalt majandusruumi hõivamise poliitika. Strateegia muutumine ja tegelikud arengud mõjutavad kaheldamatult ka ELi naabruspoliitikat ja paljude teiste riikide kõrval ka suhteid Venemaaga.
(Euroopa Liidu teemalised debatid valmivad koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituudiga ning neid toetavad Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.) 
